Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Züleyxa Izmailova: GMO-vaba riik või GMO Vabariik

10. veebruar 2017 kell 8:27



_MG_7168 (1)“Eesti vabariigi ja maailma kodanikuna tunnen vastutust jätta tulevastele põlvedele vähemalt sama terve planeet, kui see on minu elu ajal. Kuid ajal, kui suurkorporatsioonid ekspluateerivad aina suuremat osa looduslikest ressurssidest, nagu maa, mets ja vesi, võib see kohati võimatu väljakutsena näida. Vaadake kas või meie endi huvide eest seisma valituid ja näete, et juba ammu ei teeni nad oma kodumaad ja selle rahvast, vaid esindavad hoopis mingeid võõraid, justkui nähtamatuid organisatsioone,” kirjutab keskkonnaaktivist ja äsja raadiost telesse kolinud saate “Roheline Vabariik” eestvedaja Züleyxa Izmailova.

 

27. jaanuaril oli Euroopa Komisjonis hääletamisel geenmuundatud taimede kasvatamise lubamine ELi territooriumil. Komisjon pani hääletusele kahe uue geneetiliselt muundatud maisisordi kasutuselevõtu ja ühe juba lubatud geneetiliselt muundatud maisisordi kasutusloa pikendamise.

 

Miks Eesti toetab?

Nagu tavaks saanud, (mida ilmestab ka europarlamendi roheliste veebileht http://greens-efa-service.eu/nogmo/) hääletas Eesti esindaja, keskkonnaminister Marko Pomerants geenmuundatud taimede kasvatamise poolt.

Oma 26. jaanuari Facebooki postituses ütleb Pomerants: “Kõik taotlused GMOde osas jõuavad Eestis geenitehnoloogiakomisjoni, kus on esindatud teadlased, valitsusasutused, põllumehed ja tööstus- ning keskkonnaorganisatsioonid. Eesti on endiselt GMO-vaba riik. Eestis otsustatakse iga GMO osas eraldi. Loomulikult lähtutakse riskidest keskkonnale ja inimese tervisele. Eestis on ühe maisiliini kasvatusluba, kuid see ei kasva siinsetes tingimustes.”

Kuigi Pomerants püüab inimesi justkui rahustada, siis paraku ei saa ma rahvastiku ja keskkonna tervise käekaigust teadliku inimesena Pomerantsi usaldada. Või kas võib olla võimalik, et elurikkuse arvelt mittesäästlikku metsanduspoliitikat ajav IRLi minister käituks teises, suurtööstuse mõjusfääris olevas valdkonnas kuidagi teisiti? Sest nii nagu ministeeriumi juures tegutsev metsandusnõukogu, mille koosseis on häirivalt ühekülgne, on seda ka geenitehnoloogiakomisjon, mis ministri sõnul GMOde osas otsuseid
langetab.

Kahjuks pole 27.01.2016 esitatud teabenõue, milles uuriti muu hulgas ka seda, millistel kaalutlustel geenitehnoloogiakomisjon otsuse langetas, loo kirjutamise ajaks veel vastust saanud.

Tähelepanu väärib detail, mida kahjuks ikka veel keskkonnaministri kohta täitev Pomerants oma postituses mainib ja mis esmapilgul ehk tähtsusetu näib, kuid mis peagi ise enese eest kõnelema hakkab. Nimelt ütleb ta postituse viimases lauses, et Eestis on olemas ühe geenmuundatud maisiliini kasvatusluba, mis aga ei kasvavat siinsetes tingimustes. Aga kui suurkorporatsiooni Monsanto toode ei kasva Eestis, siis mis põhjusel selle kasvatamist siin üldse lubati? Millest Pomerantsi lojaalsus GMO-tööstusele? Kas vastust võib otsida IRLi teise liikme, kuulsa Margus Linnamäega seotud äridest, millest üks on Saksa keemiakontserrni Bayeri esindamine Eestis, ning mis on teatanud ka Monsanto ostuleppest, et saada veelgi võimsamaks GMO ja taimemürke tootvaks üksuseks.

 

Toidu ületootmine

Euroopa Komisjonis hääletati geneetiliselt muundatud maisisordi kasutusloa pikendamine ja kahe uue sordi kultiveerimise lubamine vaid napilt maha, jättes komisjonile ja tööstustele lootuse mõni liikmesriigi esindaja GMOde kasvatamise kasuks ümber veenda. Geneetiliselt muundatud taimede kasvatamise lõks seisneb selles, et need on resistentsed spetsiifiliste taimemürkide suhtes, mida samad korporatsioonid ohtralt toodavad. Geneetiliselt muundatud taime turule lubamine julgustab tööstust aina uusi mürgiseid taimekaitsevahendeid turule tooma ning seetõttu tõuseks tervisele kahjulike pestitsiidide hulk eestlaste toidulaual veelgi. Juba 2015. aasta veterinaar- ja toiduameti järelevalve käigus leiti taimekaitsevahendite jääke 55% uuritud toidust. Taimekaitsevahendite jääke leiti kaubeldavas, imporditavas ja kodumaises puu-, köögi- ja teraviljas ning isegi imiku- ja väikelastetoidus.

Tähtis on märkida, et tööstuse lobistide põhjendused, justkui aitaks GMOde kasvatamine võidelda näljahädadega, ei päde, sest juba praegu toodetakse Euroopas toitu palju rohkem kui kulub ning geenmuundatud taimede järele pole ka mingit muud vajadust.

USA Teaduste Akadeemia 2016. aasta raporti kohaselt pole geenmuundatud taimede kasutamine kasvatanud saagikust, küll aga on sellega kaasnenud taimemürkide kasutamise kasv.

Eestil oli taas võimalus olla innovatiivne ja suunata tähelepanu GMO-tööstuste üles kiidetud mõttetult teemalt hoopis Maa elanikkonna ja ökosüsteemi jätkususuutlikkuse seisukohalt olulisele võitlusele kliimamuutustega, võttes suuna täielikule mahetootmisele, nagu seda on teinud Taani.

Kui sa soovid, et Eesti praegune keskkonnaminister Marko Pomerants Eesti nimel kahjulike otsuseid vastu ei võtaks, siis anna talle sellest teada kirjutades marko.pomerants@envir.ee

 

Eesti elanike ja keskkonna tervist esmatähtsaks pidades,

Loodusväärtustaja ja Eestimaa Roheliste juhatuse liige Züleyxa Izmailova

 

Foto: Elis Aunaste