Väike ülevaade Rail Balticust: probleemid ja vandenõuteooriad

28. november 2013 kell 15:42



rongNagu ikka, levivad internetis erinevad kuulujutud ja praegu on üheks kuumemaks teemaks Rail Baltic ja sellega seostuvad võimalikud kahjud keskkonnale. Jutt käib blogis Kaitseomatervist.ee ilmunud artiklist “Rail Baltica on vajalik hoopis uute suurte kaevanduste teenindamiseks?”, mille kohaselt hakatakse Eestis ammutama kildagaasi ja kaevandama fosforiiti. Seda artiklit on Facebookis jagatud tuhandetes ning see on avaldatud teistelgi alternatiivset infot jagavatel lehtedel.

 

Kuna Telegram ei märganud artikli allikate juures nii massiivsetele kaevandamisplaanidele viitavaid materjale, hakkasime vaikselt asja uurima. Kaasasime Rail Balticu ja keskkonna teemadega tegelevaid inimesi, samuti küsisime kommentaari Keskkonnaministeeriumilt.

Taustaks veel niipalju, et fosforiiti leidub Eestis tõestatult suurel hulgal, teine lugu on aga kildagaasiga. Üks põlevkivi liik, diktüoneemaargilliit (diktüoneemakilt), võib olla potentsiaalne mittekonventsionaalse gaasi allikas Eesti alal, kuigi teadaolevalt ei ole meie geoloogilised tingimused olnud sobivad tüüpilise kildagaasi tekkeks (kivimikihi väike lasumissügavus, kivimi tekkeperioodil ei ole olnud piisavalt kõrge rõhk ega temperatuur jne). Akadeemik Endel Lippmaa kommenteeris 2013. aasta kevadel Eesti Ekspressile: “Kas ja kui palju on Eestis kildagaasi, tuleb esimesel võimalusel välja uurida. Kui gaasi on, tuleb see kohe kasutusele võtta, ja kui ei ole, siis unustame selle teema.” Soovitame tutvuda ka geoloog Alvar Soesoo artikliga kildagaasist, mis ilmus 2012. aasta lõpus Sirbis.

 

Küsimus keskkonnaministeeriumile: Kas tõesti on Eestis plaanis kildagaasi ammutama ja (taas) fosforiiti kaevandama hakata või on tegu vaid kuulujutuga?

Keskkonnaministeeriumisse ei ole saabunud ühtegi fosforiidi või kildagaasi uurimise ega kaevandamise taotlust. Keskkonnaministeerium on jätkuvalt seisukohal, et fosforiit ei ole Eestis kaevandatav. Vastav otsus on riigi poolt tehtud aastaid tagasi ja see on otseselt seotud ohuga, mis võiks fosforiidi kaevandamisest Virumaal tekkida sealsete inimeste elukeskkonnale.

Fosforiidi kaevandamine ei ole asjata jäänud välja olemasolevatest strateegilise planeerimise dokumentidest. Samuti ei ole juhus, et fosforiidi varu tervikuna on arvatud passiivse varu hulka.

Fosforiidi kaevandmine võib kaasa tuua olulised keskkonnamõjud: õhu, põhja- ja pinnaveereostuse; rääkimata mõjust kohalikele elanikele ja nende elukeskkonnale. Ka kaevandamisele eelnevad uuringud on seotud suurte riskidega – uuringutega kaasnevad sügavad puurimised võivad kaasa tuua terve piirkonna põhjaveevarude rikkumise, mistõttu ei pea me fosforiidiuuringute lubamist võimalikuks. Riik on olnud seisukohal, et kaevandatud fosforiidist saadav rahaline kasu ei kaalu üles keskkonnale ja ühiskonnale tehtavat kahju. Ühtegi põhjust, miks seda seisukohta muutma peaks, täna ei ole.

Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et ka uuringu läbiviimise vältimatuks eelduseks on kohaliku kogukonna nõusolek ja soov vastava uuringu läbiviimiseks. Ükski Eesti omavalitsus ega kohalik kogukond ei ole sedavõrd suure riski võtmisest huvitatud olnud.

Mis puutub kildagaasi, siis sellisel kujul kilta ja kildagaasi, nagu näiteks on tüüpiline USA-le, ei ole Eestis üldse. Kildagaasi saab 2–4 kilomeetri sügavuselt olevast kildast. Eestis paikneb orgaanilise aine rikas kivimikiht (diktüoneemaargilliidi kiht) maapinnale tunduvalt lähemal (20–200 meetri sügavusel) ning kiht ise on väga õhuke. See tähendab, et kivimi utmist (ehk kivimi kuumutamist selliselt, et saada kätte vedelaid ja/või gaasilisi produkte) saaks teha vaid maa peal. See aga põhjustaks suure keskkonnareostuse.

Keskkonnavaldkonnas tervikuna kehtib ettevaatlikkuse printsiip. See tähendab, et kui ei ole võimalik välistada, et üks või teine tegevus toob kaasa keskkonnale tekitatava tõsise kahju, siis tuleb sellest tegevusest hoiduda.

 

Vandenõuteooria: Sõmeru valla 168 km² suurusest territooriumist plaanitakse üles kaevata 95%

Väide pärineb taas sissejuhatuses mainitud artiklist ning selguse saamiseks võtsime ühendust Sõmeru vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Maia Simkiniga. Simkini sõnul on see väide täiesti ajuvaba. Tõsi on see, et kogu valla territooriumil on suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud, kuid massilisi kaevandamisplaane ei ole.

“95% nüüd küll kindlasti mitte. Meil on olemas kaks karjääri, lubjakivi ja põlevkivi. Põlevkivikarjäär ammendab varud aastaks 2020 ja praegu ei ole plaanis mingeid muid karjääre rajada. Lubjakivi karjääri kasutab Kunda tsemenditehas ning viie aasta pärast avatakse uus lubjakarjäär ja selge, et seda tehakse keskkonnaametite range järelevalve all. Põhjavee probleeme muidugi seoses sellega on, aga seda lahendab tehas ise,” kommenteeris Simkin.

Tema sõnul käib melu hoopis fosforiidi ümber, kus surve ei tule mitte Eesti Energialt, vaid teiselt suurelt põlevkivi kaevandavalt ettevõttelt, VKG-lt (Viru Keemia Grupp). “Just eile oli kokkusaamine omavalitsusjuhtide ja põlevkiviettevõtjate vahel, läbirääkimised käivad,” sõnas Simkin ja lisas, et VKG ei ole siiani isegi fosforiidi kaevandamisele eelnevateks uuringuteks luba saanud.

“Isegi kui nad peaksid mingisuguse loa saama, on see ikka väga kauge tulevik ja ma pigem kaldun arvama, et seda ei juhtu. Viimased uuringud fosforiidi kaevandamiseks viidi läbi enne viimast fosforiidisõda, vist oli aastal 81 või 82, ja juba nende käigus tehti keskkonnale suurt kahju,” lisas ta.

Mis puudutab seda, kui palju kohalike omavalitsuste arvamust küsitakse ja kui palju ministeerium sellega arvestab, on Simkini arvates iseküsimus: “Põlevkivi arengukavasse tahetakse sisse viia muidugi suuremaid koguseid, kui alguses räägitud. Läbirääkimised käivad ja minu seisukohast ei ole asi päris katastroof, aga kindlasti ei tohi mõelda, et see on kergesti lahendatav ja iselahenduv. Omavalitsuste-poolne aktiivsus peab kindlasti olema suurem, sest kui ühisrindena oma elukeskkonna eest ei seista, siis pärast on hilja.”

Helistasime ka Sõmeru vallavanemale Peep Vassiljevile, kelle sõnul ei ole Sõmeru vallal Rail Balticuga mingit pistmist, sest see trass neid ei puuduta. “Fosforiidi teema ise on natukene laiem teema, sest meie Virumaa maapõu sisaldab mitut olulist loodusvara ja üks neist on tõepoolest fosforiit. Selle kaevandamine ei ole ise probleem, vaid selle peal asetsevad ühendid, mis kaevandades vallanduksid. Suur osa meie fosforiidist asub Pandivere kõrgustiku ääres ja kuna sealt saavad alguse mitmed Eesti jõed, siis oleksid tagajärjed kahjulikud pea terve Eesti keskkonnale.”

Küsimusele, millised on VKG huvid, vastas Vassiljev: “VKG on eelkõige oma teraviku keskendunud meie naabri Rägavere valla maadele, sest seal oleks kaevandamiseks äkki kergemad hüdrobioloogilised tingimused kui Sõmerus.”

Sõmeru vallavanema andmetel ei ole VKG hetkel keskkonnaministeeriumile mingit taotlust sisse andnud. “Kunagi käis proua minister meil külas ja siis sellest räägiti, kuid tol ajal oli ta fosforiidi kaevandamisele kategooriliselt vastu. VKG muidugi ei olnud sellega rahul ja neil käib väga vilgas suhtlemine nii Rägavere valla juhtkonna tasemel kui ka valla võtmeisikutega, rääkides sellest, milline õnnepäike nende peade kohal paistma hakkab, kui seal fosforiiti kaevandama hakatakse.”

 

Probleemid Rail Balticuga – uus raudtee vs Tapa-Tartu-Valga raudtee uuendamine

Rail Baltic ei tähenda lihtsalt seda, et taastatakse rongiühendust Lätiga ja seeläbi saame me rongiga peagi ligipääsu kogu Euroopale, vaid selle jaoks plaanitakse rajada täiesti uus raudtee. Ehitusele jäävad paraku ette mitmed elukeskkonnad, mis pärast raudtee rajamist kunagi endiseks ei saa.

Rail Balticu suurimaks alternatiiviks peetakse Tallinn-Tapa-Tartu-Valga raudtee uuendamist ja selle poolt on rääkinud ka Eesti Rooma klubi (ERK), kuhu kuulub 58 väljapaistvat teadlast, majandus- ja ühiskonnategelast.

ERK peab mõistlikuks EV valitsusel ja vajaduse korral ka riigikogul kaaluda uuest transpordikoridorist loobumist ning asendada see Tallinn-Tapa-Tartu-Valga ajaloolise raudteeühenduse uuendamisega, optimeerides võimaluse korral ja ulatuses veod Euroopa ja Vene rööpmelaiusega raudteedel. See lahendus arvestaks paremini Eesti sotsiaalmajanduslikke vajadusi, vähendaks keskkonnakahjustusi, soodustaks Kesk- ja Kagu-Eesti piirkondlikku arengut ning vähendaks Eesti raudtee sõltuvust Venemaa kaubavoogudest.

Rail Balticu vastu on sõna võtnud ka mitmed loodus- ja keskkonnaliidud, teiste hulgas Eesti Ornitoloogiaühing.

Rapla maakonnas tegeleb Rail Balticu teemadega ajaloolane Jüri Metssalu, kes on üks kodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) liikmetest. Metssalu on Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogu liige, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht ja Rapla maakonna muinsuskaitse usaldusmees.

Mehe sõnul soovib kodanikeühendus koondada kõiki inimesi, kelle elukeskkonda raudtee ehitamine mõjutama hakkaks.

 

Kodanikeühenduse “Avalikult Rail Balticust eesmärgid”:

1. Eesti saab mõistliku ja otstarbeka raudteeühenduse Euroopaga.

2. Raudtee paikneb elukeskkonda kõige vähem kahjustavas asukohas.

3. Raudtee planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on arvestatud regionaalhuvidega.

4. Raudtee planeerimine on teaduspõhine, kogukondi sisuliselt kaasav, aus ja läbipaistev.

5. Raudtee rajamise ja kasutamisega tekkivad kahjud kompenseeritakse õiglaselt.

 

ARB-i tegevus on saanud nii suure kõlapinna, et nende suunas tehakse ka pidevat ja kindlat vastutööd. On avatud koguni blogi “Rail Balticast, rahulikult”, mille autorid on teadmata. “Nad väidavad, et me oleme emotsionaalsed, kuigi kõik on ju argumenteeritud,” nendib Metssalu, kes soovitab külastada ARB-i kodulehte, sest sealt leiab Rail Balticu kohta rohkelt uudistamisväärset.

tugiplaanImelikul kombel tundub emotsionaalseks ja kiirustavaks pooleks olevat riik ise. “Eelistatav trass tahetakse alternatiividest välja valida jaanuaris. Kui rääkida näiteks taimestikust, siis on igati mõistlik see, et uurimiseks on vaja vähemalt ühte aastat ehk ühte vegetatsiooniperioodi. Praegu aga sai uuring toimuda ainult suve lõpus ja terviklikku pilti see ju ei anna,” sõnab Metssalu ja lisab, et sama lugu oli arheoloogilise uuringuga: “See on küll hästi ja põhjalikult koostatud, kuid uuring tehti ainult arhiiviandmete põhjal, sest välitöödeks enne trassi väljavalimist aega ei antud.”

Kuid mida rohkem on hääletegijaid, seda rohkem on riik sunnitud reageerima. “Praeguse seisuga tundub, et asi paraneb – kaasamine suureneb. Näiteks on nüüdseks kodanikeühenduse esindajad kutsutud maavalitsustesse Rail Balticu teemalistele nõupidamistele ning Riigikoguga on ARB-il kohtumine 11. detsembril,” ütles Metssalu.

Küsimusele, kas lisaks loodusele häiriks trass ka inimesi, ehk siis, kas kedagi tõstetaks kodust välja, vastas ta, et trassi alternatiivid on püütud nii joonistada, et kellegi majapidamist otse selle alla ei jääks. Samuti on need püütud mööda viia muinsuskaitseobjektidest ja looduskaitsealadest. “Aga ühe inimese kodu on suurem tervik kui vaid õueala. Rapla kandis näiteks on päris palju inimesi, kes on siia tulnud selle pärast, et nad saaksid maal rahus elada. Kuid uued trassid on paljudel praktiliselt ukse alt läbi tõmmatud ja see ei ole nii mitte ainult Raplamaal,” märgib mees ja toonitab, et nad vaatavad probleeme üldiselt ja kaasavad kõiki. “Me seisame kõigi Rail Balticu trassialternatiivide alale jäävate külade ja talude eest.”

“Valitsus tahab võimalikult kiiret ja võimalikult otse kulgevat raudteed, mistõttu nad on ka Tallinn-Tapa-Tartu-Valga variandi välistanud. Meie kodanikuliikumine on raudteeühenduste arendamise poolt, sest see on keskkonnasäästlikum transpordiliik, aga me juhime tähelepanu sellele, et Rail Balticut planeeritakse kiirustades ja ebapiisavate uuringute alusel,” kommenteerib Metssalu.

 

Telegram soovitab tutvuda ka ajaloolase Jüri Metssalu koostatud esitlusega “Rail Balticu planeerimisest ja keskkonnamõju hindamisest”.

Teisi Rail Balticut puudutavaid artikleid leiad näiteks siit või siit.

 

 

Mariann Joonas

 

Lisaallikad: Kaitseomatervist, Sõmeru vald, Avalikult Rail Balticust

Lugemist Eesti kohapärimuste kohta: Eesti rahvaluule arhiiv

Fotod: hitachi-rail.com, avalikultrailbalticust.ee