Snowden lahkus Moskva lennuväljalt

1. august 2013 kell 17:23



Edward-Snowden-NSA-spy-scandalVenemaalt asüüli saanud USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowden lahkus neljapäeval Moskva Šeremetjevo lennuvälja transiiditsoonist, kus ta viibis üle kuu aja, vahendas BNS. Dokument lubab tal vabalt Venemaa territooriumil ringi liikuda. Kutšerena sõnul sõitis Snowden Šeremetjevost minema taksoga, kuid tema asukohta ta julgeolekukaalutlustele viidates ei avaldanud.

 

“Snowden on lahkunud Šeremetjevo lennuväljalt. Andsin talle just üle (migratsiooniteenistuse) tõendi, mis võimaldab Venemaal ajutise varjupaiga üheks aastaks,” ütles tema venelasest advokaat Anatoli Kutšerena.

Endine USA julgeolekuameti (NSA) töötaja Snowden pages mais Ühendriikidest Hongkongi, kus lekitas ajakirjandusele informatsiooni julgeolekuameti salajase andmekogumisprogrammi PRISM ja muu luuretegevuse kohta. 23. juunil saabus ta Moskvasse, et sealt edasi lennata, kuid jäi lennujaama transiiditsooni lõksu, sest USA oli tema reisidokumendi tühistanud.

USA on esitanud Venemaale ametliku taotluse Snowdeni väljaandmiseks ja kinnitanud, et teda ei ähvarda kodumaal surmanuhtlus. Valge Maja kõneisik Jay Carney on Venemaad hoiatanud, et Kreml võimaldab Snowdenile varjupaika andes talle ühtlasi propagandaplatvormi. “Härra Snowdenile propagandaplatvormi andmine on vastuolus Vene valitsuse varasema deklaratsiooniga erapooletusest selles küsimuses,” märkis ta. Snowdenile on asüüli pakkunud ka Boliivia, Venezuela ja Nicaragua.

Eile avaldatud arvamusküsitlusest selgus, et enam kui pooled venelased toetavad Snowdenit ning märkimisväärne osa arvas ka, et Venemaa peaks andma talle asüüli. 51 protsenti küsitletuist kiitis heaks salajase info avalikustamise, Snowdeni tegevust taunib vaid 17 protsenti vastanuist, näitas Levada keskuse korraldatud uuring. 43 protsenti vastanuist toetas Snowdenile varjupaiga andmist, selle vastu oli 29 protsenti.

Kaheteist aasta taguste terrorirünnakute järel on Ühendriikide kongress andnud heakskiidu ning nii vabariiklasest kui ka demokraadist president jõustanud seaduse, millega antakse NSA-le õigus jälgida inimeste telefoniandmeid ja koguda infot nende internetisuhtluse kohta.

Viimaste kuude paljastuste järel on paljud USA seadusandjad öelnud, et on šokeeritud kahe jälgimisprogrammi ulatusest, millest ühe raames kogutakse metaandmeid sadade miljonite telefonikõnede kohta ja teine võimaldab NSA-l kokku koguda üheksa USA teenusepakkuja andmeid ameeriklastest ja välismaalastest klientide internetisuhtluse kohta. Kaht jälgimisprogrammi rahastatakse iga-aastasest salastatud luure-eelarvest, mis ulatub 30 miljardi dollarini.

 

Uued paljastused

Alles eile avaldas Briti ajaleht The Guardian viimase osa Snowdeni kogutud materjalidest, mis paljastasid NSA programmi X-Keyscore. Nüüd on teada, et NSA-l oli juba aastaid võimalus jälgida ja koguda praktiliselt kõike, mida inimesed interneti vahendusel tegid, kusjuures alguses lükkasid luureametnikud Snowdeni vihjed selle kohta tagasi, nimetades teda valetajaks.

Eesti Interneti Kogukonna Facebooki lehel on artikli lugemist ja materjalidega tutvumist kirjeldatud kui “õõvastavat kogemust”.

 

 

Allikad: BNS, Eesti Interneti Kogukond, The Guardian

Foto: youtube.com

 

Toimetas Maarja Aljas