Valge Maja lubab luuretegevuse plussid ja miinused uuesti üle vaadata

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. oktoober 2013 kell 9:18



WhiteHouseSouthFacadeValge Maja teatas esmaspäeval, et USA peab kaaluma oma luuretegevuse põhjustatud võimaliku diplomaatilise kahju ja sellest tõusva tulu vahekorda. Valge Maja eestkõneleja Jay Carney tunnistas esmaspäeval, et tehniline võimekus viia läbi üha keerulisemaid luureoperatsioone ei peaks automaatselt tähendama, et seda tulekski teha, vahendab BNS.

 

President Barack Obama rahvusliku julgeoleku nõunik Susan Rice säutsus varem suhtlusvõrgustikus Twitter, et Washington otsib õiget tasakaalu oma kodanike ja liitlaste julgeolekuvajaduste ja privaatsustaotluste vahel.

Ajaleht Wall Street Journal kirjutas esmaspäeval, et Ühendriikide administratsioon lõpetas Saksa kantsleri Angela Merkeli ja teiste riigijuhtide pealtkuulamise, kui oli riikliku julgeolekuameti (NSA) jälgimisprogrammidest teada saanud. Saksa ja Briti meedia kirjutasid möödunud nädalal, et NSA on Angela Merkeli telefonikõnede kohta infot kogunud alates 2002. aastast ning USA luure on väidetavalt pealt kuulanud üle 35 riigijuhi telefonikõnesid.

Carney sõnul peab Ühendriikide valitsus kindlustama, et uuretegevus toetaks võimalikult efektiivselt riigi välispoliitilisi ja rahvusliku julgeoleku alaseid eesmärke. “Me peame kindlustama, et me ei kogu infot mitte sellepärast, et me suudame seda teha, vaid seetõttu, et meil on seda julgeoleku tagamiseks vaja,” lisas ta. Lisaks kinnitas eestkõneleja, et riigi luureasutuste kogutud informatsiooni on kasutatud üksnes rahvusliku julgeoleku huvides, mitte majanduslike eeliste saavutamiseks konkurentsis USA rivaalidega. Carney keeldus Wall Street Journali artiklit kommenteerimast.

Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki sõnul kohtuvad USA-d külastavate Euroopa Parlamendi delegatsiooni ning Saksa luurejuhtidega välis-, kaubandus-, rahandus-, sisejulgeolekuministeeriumi ametnikud, luureametnikud ning Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu töötajad.

Senati luurekomitee esimees Dianne Feinstein kurtis esmaspäeval, et teda ei ole hoitud “piisavalt kursis” riigi luuretegevusega, ja lubas, et komitee vaatab riigi luureoperatsioonid “kriitilise pilguga” üle. “Mulle on selge, et teatud jälgimistegevust on läbi viidud üle kümne aasta ning senati luurekomitee on olnud sellest mitterahuldavalt informeeritud,” ütles senaator Feinstein. “Mis puutub teadetesse, et Ühendriigid koguvad luureinfot liitlasriikide juhtide kohta, lubage mul öelda, et olen sellele ühemõtteliselt vastu,” jätkas ta. “On täiesti selge, et vajalik on kõigi luureprogrammide täiemahuline ülevaatamine. Kongress peab täpselt teadma, mida meie luurekogukond teeb,” lisas senaator.

Suurbritannia peaminister David Cameron ähvardas esmaspäeval astuda samme ajalehe Guardian vastu seoses paljastustega USA luuretegevuse kohta. Peaminister ütles esmaspäeval rahvaesindajatele, et valitsus püüab meediaväljaannetele selgeks teha, kui suurt kahju mõned neist paljastustest võivad kaasa tuua. “Juhul kui väljaanded ei näita üles ühiskondlikku vastutustunnet, on valitsusel väga raske toimuvat tegevusetult pealt vaadata ja mitte sekkuda,” möönis Cameron.

Ajakirjanik Glenn Greenwald on viimasel ajal avaldanud Euroopa ajalehtedes NSA endise analüütiku Edward Snowdeni lekitatud informatsiooni. Viimase paljastusena kirjutas Greenwald Hispaania ajalehes El Mundo, et NSA jälgis Hispaanias ühe kuu jooksul umbes 60 miljonit telefonikõnet. Ajaleht The New York Times küsis 27. oktoobril avaldatud artiklis, kas Greenwald esindab ajakirjanduse tulevikku?

 

Allikad ja lisalugemist: BNS, CNN, ABC News

Foto: Matt H. Wade / Wikimedia Commons

 

Toimetas Mariann Joonas