Ajatu: Jim Sparks – Tulnukate sõnum inimrassile

28. märts 2015 kell 21:18



AlienAbducteeJimSparks

Telegramis on kahe aasta jooksul ilmunud üle 300 maavälistel teemadel artikli. Tänase “Ajatuna” pakume lugemiseks üht neist, mis ilmus esimest korda 19. juunil 2013.

Jim Sparks on Las Vegasest pärit ärimees, kes enda sõnul rööviti esmakordselt tulnukate poolt aastal 1988. Algul olevat see olnud äärmiselt vastik kogemus, kuid aastate jooksul korduvalt tulnukate poolt kaasa võetud mees on sellega tänaseks ära harjunud. Ta on alati olnud röövimise ajal teadvusel, ta on kohtunud erinevate tulnukatega ja näinud ülikõrgelt arenenud maavälist tehnoloogiat. Oma kogemustest kirjutas Jim Sparks raamatu “The Keepers: An Alien Message for the Human Race” (Hoidjad: tulnukate sõnum inimrassile) ja käis sellest rääkimas USA raadiosaatele “Coast to Coast AM”.

 

keepers

 

Kõik algas 1988. aasta suvel, kui Jim arvas, et näeb üha korduvat unenägu, milles tema juurde tulid öösel olendid, kes viisid ta külalistetuppa, kust ta jalutas läbi akna õue. Une lõppedes jalutas mees tagasi läbi akna ja sealt oma voodisse. Ühel hommikul märkas mees, et jalajäljed lähevad läbi akna tema hoovi ja ta taipas, et see ei olegi uni, mida ta korduvalt kogenud on. Röövimine toimub alati kella 3 ja 4 vahel öösel kui kõik teised magavad. Jim kirjeldab, et teda on röövitud ka vägisi: “Ma ärkasin öösel üles suure müra peale, mu keha oli halvatud, ma ei saanud ennast liigutada aga olin täiesti teadvusel. Heli, mida ma oma peas kuulsin, oli justkui sõidaks ameerika raudteel 1000 kilomeetrit tunnis ja tundsin, kuidas mu keha vajus kuhugile sügavikku. Järgmisel hetkel olin ma tulnukate emalaevas. See oli väga ebameeldiv kogemus ja mul ei olnud kellegagi seda kogemust jagada. Keegi tahtnud mind uskuda ja kõik arvasid, et hakkan peast segi minema. Esimesed 6 aastat olid kõige raskemad, kuid aastate jooksul muutusid need ebameeldivad kogemused pigem positiivseks elamuseks.”

 

JSparks

 

Kuidas need röövimised toimusid?

Mind viidi alati emalaeva, kus mind pandi toolile istuma, minu ees oli suur ekraan, ma sain liigutada oma pead ja paremat kätt. Ma karjusin, et kes te olete ja mida te minust tahate. Esimestel kuudel nad ei vastanud mu küsimustele üldse. Nad võtsid mu seest spermat ja tegid meditsiinilisi uuringuid. Lisaks kontrollisid nad mu intelligentsi taset aga kunagi ei seletanud nad, miks. Mingil põhjusel ei kustutanud nad ka mu mälu, ma pole kunagi käinud ka hüpnoterapeudi juures. See kõik oli väga raske minu jaoks algul, mu abielu ja ärisidemed purunesid. Ma proovisin selle kõige eest põgeneda. Sõitsin mitmesaja kilomeetri kaugusele eemale hotelli, aga ka sealt viidi mind öösel minema. Mu kehakaal langes, ma ei saanud öösiti und, käisin kirikus, seal öeldi mulle, et need on deemonid, kuigi ma teadsin, et tegu on tulnukatega. Ühel hetkel otsustasin, et ma ei räägi sellest enam kellelegi ja inimesed arvasidki, et nüüd on minuga kõik korras.

Aastate jooksul aga hakkasin ma taipama, miks tulnukad ei maandu Valge Maja ette ja ei teata, et: “me oleme siin”. Esiteks on inimestel väga raske seda seedida ja omaks võtta. Teiseks, nemad on 100% telepaatilised.

 

Millised need tulnukad olid, kes sind röövisid?

95% juhtudest oli tegu tüüpiliste hallidega. Neid oli kahte tüüpi. Ühed olid 1 meetri pikkused, suurte silmadega klassikalised hallid. Ma sain teada, et nemad on lihtsalt töölised. Tegemist on kunstlikult loodud bio-robotitega. Teised hallid on n-ö päris tulnukad, ehk need, kes on loonud need bio-robotid enda kuvandi järgi – nemad on umbes 1,2-1,4 meetri pikkused. Nendel on suuremad pead, aga nende silmad on väiksemad kui väikestel hallidel.

 

Kas nad midagi rääkisid ka kunagi, tegid nad mingit häält või oli alati kõik telepaatiline?

Mina ei kuulnud nende suust piuksugi.

 

Kas nad sõid ka midagi?

Mitte kunagi. Kuid neil on olemas suu. Silmad on neil sellised, et sa ei taha neisse üldse vaadata. Need jälgivad sind pidevalt.

 

Kas sul on õrna aimu kust nad pärit on?

Ma ei saanud sellele kunagi vastust. Nad annavad meile ainult sellist infot, mida nad tahavad, et me teada saaksime. Alati kui ma tahtsin midagi teada ja hakkasin karjuma, siis nad paralüseerisid mu hetkega. Nad on võimelised minema teistesse dimensioonidesse ja liikuma läbi tahke mateeria. Kõik, mis nad teevad, toimub mõttejõul. Ja nad saavad liikuda ka ajas edasi ja tagasi – see on nende jaoks igapäevane iseenesest mõistetav tegevus. Nende ajumaht on niivõrd suur, et see võib tunduda lausa hirmus. Nad suudavad mõelda 100 korda kiiremini kui meie ja mõelda 100 erinevast asjast korraga, samal ajal kui meie suudame mõelda ehk paarist-kolmest ideest korraga.

 

Kas nad tundusid sulle kunagi ka toredad?

Algul sugugi mitte. Nad käskisid mul õppida erinevaid sümboleid, millest ma midagi aru ei saanud. Mul läks aastaid, et aru saada, et ka neil on emotsioonid. Need emotsioonid on ääretult sügavad ja võimsad. Ma arvan, et nad ei sure loomulikku surma, nad on õppinud surmast üle olema. Küll aga ma usun, et neid on võimalik tappa.

 

Kui kaua need röövimised sinuga toimusid ja kas need leiavad endiselt aset?

See on nüüd täiesti teisel tasemel kui varasemal 20 aastal. Algul toimusid röövid kuni kaks korda nädalas. See oli äärmiselt vastik algul, ma vihkasin neid!

 

Sparks120906c

 

Mida sa arvad, et nad meist tahavad üldse?

Neil on omad plaanid ja kavatsused, mida nad on ellu viinud juba aegade algusest. Nende teadus on niivõrd kõrgelt arenenud, et see tundub meile puhas ime. Nad on võimelised absoluutselt kõike tegema nii, et me neid ei näe ega neist midagi tea. Nad näitavad ennast ainult siis, kui nad ise tahavad. Nad muretsevad enda loodud eluvormide üle planeedil Maa, seal hulgas ka meie üle. Nad on ristanud erinevaid liike ja teinud katseid. Meil kui inimestel on olemas isiklik privaatsus, n-ö sisemine mina, koht, kuhu keegi teine näha ei saa. Inimestel on ees fassaad, millest teised inimesed läbi ei näe. Kui aga need olendid meiega suhtlevad, siis nad ei ole võimelised nägema seda fassaadi, mis meil endaarust justkui olemas on. Nemad suhtlevad ainult selle osaga meist, kes me tegelikult sisemuses oleme. See on ääretult heidutav, sest puudub igasugune privaatsus. Mul kulus aastaid, et nende juuresolekul end mugavalt tunda suudaksin.

Kord juhtus selline seik, et mind oli viidud jälle sinna laeva, ma istusin toolil ja mulle anti kätte raamat, milles oli kirjas ühe mu sõbra elulugu. See algas varasest lapsepõlvest ning huvitaval kombel läks see edasi tulevikku, aega, mida meie ei olnud veel kogenud. Kogu raamat oli nendes sümbolites, mida nad olid lasknud mul varem õppida. Ma suutsin neid sümboleid lugeda ülikiirelt. Ma lugesin kogu raamatu läbi mõnekümne sekundiga. Olin hämmingus ja siis mõistsin, miks nad mulle neid sümboleid õpetanud olid. Pärast seda tuli üks hall ja võttis oma kätte 50-sendist meenutava sümboli, keerutas seda oma silme ees ja sain paari sekundiga teada oma sõbra täieliku eluloo. See oli veel kiirem versioon. Põhimõtteliselt on võimalik panna raamat või film selle pisikese ketta peale ja sellele peale vaadates on sinus kogu info sellest filmist või raamatust olemas. Sa tead kõiki näitlejaid, produtsente, režissööre ja filmis kasutatud lauseid peast. See oli esimene positiivne kogemus, mis mul nendega oli.

 

Mida sa tead inim-hübriid programmidest?

See on kindlasti väga suur projekt, mis on endiselt töös. Mulle on näidatud suuri laboreid, kus toimub inimeste aretus – nad võtavad meestelt spermat ja naistelt munarakke. Seal olid suurtes katseklaasides inimeste looted, see oli väga häiriv vaatepilt. Ma hakkasin karjuma: “Nad on surnud! Nad on surnud!”. Siis tuli üks hall minu juurde ja kuvas mulle silme ette vaatepildi, kus üks nendest loodetest tõuseb püsti ja ütleb: “Me ei ole surnud, meiega on kõik korras”. Iga kord, kui mind on röövitud, olen avastanud, et mul on toimunud seemnepurse.

Hallid on mulle teada andnud, et nad on jälginud inimesi üle kosmose miljoneid aastaid. Nad väidavad, et inimestega on alati sama muster – nad alustavad küladest ja hõimudest ja lõpuks jõuavad suurtesse linnadesse. Seal toimub mingi aja jooksul võimas tehnika areng, inimeste arv tõuseb hüppeliselt ja ühel hetkel jõuame olukorda, kus me saame kas end ise ära hävitatud või areneme kõrgemale. Arengu all peavad nad silmas, et meist saab galaktiline rass ja hävingu puhul ehitame endale vanglaplaneedi, kus on keelatud isegi mõtlemine. Vanglaplaneedile on alati järgnenud väljasuremine ühel või teisel viisil. Inimkond jõuab alati nende kahe valiku ette ja tänane inimkond ongi just praegu selle sama valiku ees. Me kas kukume pimedusse või tõuseme valgusesse ja liitume oma galaktika õdede ja vendadega.

Inimhübriide aretatakse kui kindlustuspoliisi selleks puhuks, kui me peaksime jõudma taaskord hävinguni. Nad tahavad luua olendi, kes on palju targem kui tänane inimene, mõistvam ja hooliv keskkonnast, kus ta elab, telepaatiline ja samas ka rääkimisvõimeline. Uus inimene on plaanitud olema veidi väiksem ja saledam kui tänane keskmine inimene. See ongi tulnukate sõnum inimrassile.

Rahustamaks inimesi, keda mu jutt häirib, tahan öelda, et hallide plaan ei ole kohe kindlasti planeedi ülevõtmine. Aastate jooksul on mul lastud üha enam nende emalaevas ringi liikuda ja mulle on näidatud üha enam ka, millega nad tegelevad. Nende emalaevad on väga suured. Algselt olin ma nende peale niivõrd vihane, et olin valmis neid tapma. Ma ostsin omale 375 Magnum revolveri, kuid kui nad mu majja tulid, siis nad halvasid mu ära ja ma ei saanud ennast liigutada. Nad tulid alati läbi seinte. Ükskord nad aga ei halvanud mind ja nad lasid mul liikuda. Ma võtsin püstoli oma kätte ja mõtlesin, et siin on mu võimalus. Mul oli surmahirm. Ma sihtisin üht halli ja ütlesin: “Ma tapan su”. Ma asetasin oma sõrme päästikule aga ma ei suutnud vajutada.

 

alien_head_med

 

Kas nemad peatasid su?

Ei, ma ise ei suutnud seda lihtsalt teha. Ja siis nad röövisid mu uuesti. Olin taaskord nende emalaevas. Nad andsid mulle ühe anuma, kus oli sees sipelgas, ning nad teatasid mulle telepaatiliselt, et ma selle sipelga ära tapaksin. Ma ei olnud nõus. Nüüd nad teadsid, et ma ei ole võimeline tapma.

Ükskord juhtus selline intsident, et sõitsin autoga maanteel ja mu ette ilmus suur kolmekordse maja kõrgune teemantikujuline UFO, mis liikus nii, et pool UFO-st oli maa sees. See liikus minu ees ja ühel hetkel tõusis õhku. Ma peatasin auto ja läksin välja seda vaatama, mulle ilmus telepaatiliselt sõna “keepers” (hoidjad), sealt ka nimi minu raamatule. “Hoidjad on siin, et viia oma inimesed koju, paremasse kohta,” oli lause, mis mulle telepaatiliselt järgnes. Ma sain teada, et nad kogusid kokku kõikvõimalikke seemneid – taimedest, puudest jne. Kogu see emalaev oli seemneid täis. See laev liikus läbi tahke mateeria.

Ma olin alati paralüseeritud kui mind ära rööviti, ka emalaevas endas olin ma halvatud. Ükskord aga märkasin, et ma ei ole halvatud ja saan end liigutada. Olin niivõrd elevil, hakkasin mõtlema, mida ma nüüd teha saan, kuhu ma lähen, aga otsustasin, et jään sinna samasse paigale. Koridorist tuli minu poole kaks halli, neil oli käes üks suur must karp. Ma ei hakanud nende eest põgenema ega näidanud üles ka agressiivsust, lihtsalt istusin seal ja vaatasin neid. Nad tuli täitsa minu juurde, asetasid selle kasti laua peale ja lükkasid minu suunas. Ma küsisin neilt: “Mis asi see on?”. Telepaatiliselt vastasid nad mulle, et see on kingitus minule. Ma küsisin, et mis kink see on, mida ma sellega tegema pean? Nad vastasid mulle: “tee sellega, mis tahad,” keerasid ümber ning lahkusid. Ma olin segaduses ja ei osanud selle karbiga midagi peale hakata, kõndisin ümber laua ja mõtlesin, mis pagana kast see on. Katsusin seda karpi ja nägin, et see ei tee mulle liiga. Võtsin selle kätte ja hakkasin raputama, see ei teinud mingit heli. Ma proovisin seda kõigest väest avada aga ma ei suutnud, karbil polnud ka ühtegi avaust. See oli täiusliku ruudu kujuline must karp. Mõtlesin, et löön selle jõuga vastu põrandat sodiks, tõstsin karbi õhku ja telepaatiliselt teatati mulle: “Sa ei üritanud tasakesi seda avada”. Ma panin pehmelt oma käe karbi peale, proovisin seda avada ja see avaneski. Sealt tuli välja kõige rõvedam must löga, mida eales näinud olin, see haises jube vastikult. Ma sain vihaseks ja karjusin: “Mis kuradi kink see selline on?”. Hallid vastasid mulle: “See on kink sinule, me võtsime selle su kopsude seest välja”. Ma olin tol ajal kõva suitsetaja ning ma uskusin neid, sest järsku tundsin end oluliselt paremini.

Ükskord oli nii, et olin kodus ja vaatasin telekat. Ma läksin kööki, et võtta endale võileib ja siis läksin tagasi diivanile. Tundsin, et taas hakkab kõlama see ümin, millega kaasneb röövimine. Järgmisel hetkel avastasin end taas nende laeva pealt, kus tehti erinevaid protseduure. See võis kesta mitmeid tunde. Aga tagasi viiakse mind alati nii, et ainult mõned minutid on möödunud. Kuid seekord toodi mind tagasi kaks minutit enne seda, kui mind rööviti. Nad asetasid mind täpselt samamoodi tagasi diivanile, kus ma telekat vaatasin. Ja ma nägin köögis iseennast, kes külmkapi juures endale võileiva võtab. Vaatasin, kuidas teine mina kõndis toas ringi, olin šokis, ma ei teadnud, mida teha. Teine mina hakkas diivani juurde tagasi tulema, ta ei näinud mind, nagu ma poleks üldse olemas seal ruumis. Ta tuli otse diivani juurde ja piltlikult öeldes istus minu sisse. Mida see meile ütleb? Kas kaks mind saab olla ühes ruumis üheaegselt? Jah! Kas saame viibida ühes ruumis nii, et teine mina mind ei näe? Jah. Kas see tähendab, et mind toodi kaks minutit varasemasse aega tagasi? Jah! Tegemist on ajarännakuga.

 

Kas valitsus on kursis sellega, mis toimub?

Olen aru saanud, et olemas on kolme sorti valitsusi. Esiteks see valitsus, millega me puutume igapäevaselt näost näkku kokku – meie senaatorid, riigikogu, presidendid jne. Ma usun, et 99% nendest inimestest on täielikult teadmatuses sellest, mis toimub – nad on nagu meie. Siis on olemas selline pisike osa valitsusest, kes meie eest asju varjab. Nemad arvavad, et nad teavad, mis on teoksil. See on osa valitsusest, kes rahvaga üldse ei suhtle. Nende käes on salajast tehnikat ja nad teevad kõike suure saladuskatte all. Sellele kõigele on lisaks veel n-ö eliitvalitsus, kes suhtleb otseselt tulnukatega. See vahepealne osa salavalitsusest, kes arvab, et nemad teavad kõike ja omavad salajast tehnikat, ei ole eliitvalitsusele mingi oht – selle kahe grupi vahe on niivõrd võimas.

 

Intervjueeris George Noory

Kuula kogu intervjuud saates “Coast To Coast AM” siit (algab 0.38.06).

Allikad: Jim Sparksi kodulehekülg, “Coast to Coast AM”

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.