Abiks norskajatele: mis on uneapnoe ja mida selle puhul teha?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

9. märts 2020 kell 9:18



Kas elukaaslane hoiab sind üleval pideva norskamisega või lakkab öösel sootuks vahel hingamast? Uneapnoe ehk une-lämbumustõbi on uneaegne hingamishäire, mida iseloomustavad hingamisseisakud või äärmiselt pindmine hingamine une ajal. See on eriti levinud meestel, kuid võib erineda ka naistel, eriti ülekaalulisuse korral. Igat üle viie sekundi kestvat hingamispausi nimetatakse apnoeks, paus võib kesta kuni minut. Haiguslikuks loetakse seda, kui esineb üle viie uneapnoe episoodi tunnis. Obstruktiivne uneapnoe (OSA, Obstructive Sleep Apnea) on kõige sagedasem apnoe vorm, mille puhul uneaegsed hingamisseisakuid põhjustab täielik või osaline hingamisteede kokkulangemine. Teiste inimeste une häirimine on aga selle juures kõige väiksem ebamugavus – uneapnoe on pikaajaliselt väga tugevalt tervist kahjustava toimega ning selle vastu tuleks kindlasti abi leida.

 

Korduvate ärkamiste ja õhuvoolu taastamise tulemusel ei jõuta läbida sügava une faase, mistõttu uni on halb ja rahutu, unenäod on košmaarsed, tekib väljendunud päevane unisus, hommikune peavalu, tähelepanu ja töövõime langus.

Kroonilise hapnikudefitsiidi tõttu vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes “nähtamatu kägistava vaenlasega” iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone “päästetöödeks”. Aju ärkab ja adrenaliin kiirendab südametööd,

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt