Foto: Milan/ pexels.com

Kui mõtleme diabeedist, siis esimene seos on – suhkur! Veresuhkur on liiga madal või liiga kõrge, suhkrute või süsivesikute ainevahetus on häirunud jmt. Kuid mis seda ainevahetuse häirumist siis ikkagi täpsemalt põhjustab? Ja kuidas võib loomsete toiduainete vältimine seni pöördumatuks haiguseks peetud II tüübi diabeedi tagasi pöörata? USA arst, teadlane ja kirjanik Neal D. Barnard kinnitab, et taimne toitumine on diabeedist vabanemise võti.

Diabeeti on kahte tüüpi. I tüüpi diabeedi puhul on tegemist autoimmuunhaigusega. II tüüpi diabeedi puhul oli aastakümneid kehtinud selgitus see, et seda põhjustab suures osas pikaajaline süsivesikutega liialdamine. Tänapäeval on aga enamik diabeediliite nimetanud selle müüdiks: suhkur ei ole II tüüpi diabeedi põhjustaja, aina enam teadlasi kinnitab, et selle põhjuseks on hoopis küllastunud rasvhapete liigtarbimine.

Toidurasvad koosnevad rasvhapetest, mis võivad olla:

• küllastunud rasvhapped,
• monoküllastumata rasvhapped või
• polüküllastumata rasvhapped.

Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset päritolu rasvades ja need on toatemperatuuril tavaliselt tahked. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikus taimset päritolu rasvades. Rasvhapped on meie igapäevases toidus väga olulised ning nende osakaal tasakaalustatud toitumise puhul on 25–35%. Küll aga ei ole kõik rasvad võrdselt kasulikud. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on heaks energiaallikaks, võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest ja on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Küllastunud rasvhappeid seostatakse aga hoopis kõrgenenud arvu südame-veresoonkonna haiguste, II tüübi diabeedi ja maksaprobleemidega. Küllastunud rasvhappeid saame peamiselt võist, juustust, koorest, munadest, vorstidest, peekonist, rasvastest lihatükkidest ning muudest lihatoodetest, nagu näiteks salaami.