Miks laste maiustuste ja rämpstoiduga premeerimine on halb mõte

12. september 2016 kell 15:36



Dreaming-of-candySuurema osa laste jaoks tähendab detsembrikuu ühte suurt kommipidu. Maiustusi toovad päkapikud, neid saab jõulupakkidena koolist, lasteaiast ja vahel ka vanemate töökohast. Rääkimata sugulastest, kes parimate kavatsustega lisavad omakorda veel sellesse küllusesse. Isegi need lapsevanemad, kes kommisöömisest suurt numbrit ei tee, muutuvad murelikuks, rääkimata neist, kes püüdlikult terve ülejäänud aasta vältel enda laste magusatarbimist piiravad. Kuuleme sageli õigustusi nagu, “vahel ju võib“ ja “see kord aastas ei tee ju midagi“. Kuid kas see on ikka nii lihtne?

 

On tõsi, et tervislikult toituva lapse jaoks ei pruugi paar korda aastas magusaga liialdamine veel erilisi mõjusid kaasa tuua. Hambad saab puhtaks pesta ja keha üldise tasakaalu taastada värskete ja hapendatud toitude abil. Pühade seostamisel kommisöömisega on aga palju pikaajalisem ja salakavalam mõju, mille peale kohe ei pruugi tullagi. Kui me seostame kõikide pühade ja rõõmsate hetkede tähistamise maiustamisega, siis laome vundamenti toitumishäirete väljakujunemiseks.

Hüpnoterapeut ja holistiline nõustaja Larissa Wright kirjutab portaalis MindBodyGreen, kuidas tema praktika on näidanud, mida toob maiustuste seostamine õnnelike hetkedega kaasa vaimse tervise jaoks. Wright on oma töö käigus tegelenud väga palju inimeste “sisemise lapse“ ja lapsepõlvemälestustega seotud tunnete analüüsimisega. Tema klientide hulgas on palju toitumishäiretega inimesi, kes tahavad meeleheitlikult vabaneda ülekaalust või toidusõltuvusest, kuid miski sunnib ometi neid vastupidiselt enda teadlikele püüdlustele haarama maiustuste järele, eriti väsinuna või stressi tõttu. Mis sellist käitumist põhjustab ja selle muutmise nii keeruliseks teeb?

 

Kuidas seome ebatervislikud toidud õnnetundega

Ei ole saladus, et suhkur on sõltuvust tekitav aine. Kuid nagu enamiku sõltuvuste puhul, on sõltuvust tekitava aine keemiline mõju kehale ainult pool tõde. Sõltuvuse puhul on psühholoogilised faktorid sageli suurema kaaluga kui kehalised ning suur hulk neid psühholoogilisi faktoreid tuleneb lapsepõlvest. Lapsena on meile aga õpetatud, et ebatervislik toit on seotud õnnelike tunnete ning tähistamisega. Kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega toit seondub meil õnnelikkuse, pidude ja hoolimisega, kuna seda seost on tugevdatud terve elu vältel.

Kuidas see nii juhtunud on? Mõtle natuke selle peale, mille puhul rämpstoitu ja maiustusi lastele pakutakse.

  • Sünnipäeva tähistamise oluline osa on sünnipäevakook, jäätis, kommid ja muud maiustused. Laste sünnipäevi peetakse isegi kiirtoidurestoranides.
  • Pühade tähistamine on tugevalt seotud rasvarikaste toitude ja maiustustega. Jõulude ajal pidev kommide-piparkookide ja raskete lihatoitude söömine, jaanipäeval ennast rasvasest lihast silmini täis söömine ja suhkrurikaste karastusjookide ning jäätisega lõpetamine, mardi- ja kadripäeva tähistamise sisuks on kommikuhjade mangumine ja nii edasi. Pidude-pühade tähistamine ja lähedastega koos olemine jääb liiga sageli kõrvalisse rolli, võrreldes võimalusega ennast magusast ja rasvasest oimetuks süüa.
  • Peale hambaarsti või mõne muu arsti külastamist premeerime lapsi sageli “vapper“ olemise eest maiustustega.
  • Vanavanemad, onud, tädid ja teised sugulased väljendavad oma hoolimist sellega, et ostavad lastele “kõike head ja paremat“, vahel isegi vanemate selja taga, kui lapsele ei ole igapäevaselt maiustustega ülepingutamine lubatud.

 

Toit on armastus. Toit on õnn

Tekib tugev seos – suhkru- ja rasvarohke toit on armastus, toit on õnn! Need on traditsioonide kaudu tekkinud kombed, millega oleme ise üles kasvanud ning väga lihtne on pööritada silmi ja küsida “mis mul siis viga on?“. Mõtle selle peale järgmine kord, kui stressiolukorras ennast komme krõbistamas leiad.

Lastele õnneliku elu pakkumise soov on meie loomulik instinkt ning kindlasti ei tasu sattuda süütunde küüsi või süüdistada teisi, kui proovime neid rõõmustada maiustustega. Süütunne ei aita edasi minna. Selleks, et tugevalt sisse juurdunud harjumust muuta, on vaja seda alustuseks märgata ja teadvustada. Ainult erandjuhtudel maiustuste pakkumine näib olevat vastutustundlik käitumine lapsevanemana ning kindlasti on see mingis mõttes parem kui lastele igapäevaselt maiustuste ja rämpstoidu võimaldamine.

Probleem tekib siis, kui need lapsed kasvavad suureks ja neil on võimalus endale osta maiustusi igal hetkel, kui isu tuleb. See “erilise sündmuse“ tunne on midagi, mille poole soovime alati püüelda ning kui see seostub harjumusega ennast kommidest iivelduseni täis süüa, siis kordame seda mustrit ka täiskasvanuna. See viib ülesöömiseni, ülekaaluni ning halvematel juhtudel buliimia ja sõltuvushaigusteni. (PS. Paljud täiskasvanud, kellel lapsena oli kodus kommikauss kogu aeg laual ja magusaga ei premeeritud, on täheldanud, et neil ei ole vajadust halva tuju parandamiseks magusat süüa.)

 

Millest alustada selle mustri muutmisel?

  • Tähista pühi ja õnnelikke sündmuseid lõbusa tervisliku toiduga. Paku lastele sünnipäeval tervisikke täisväärtuslikke suupisteid. Värvilised ja lõbusalt lõigatud puu- ja köögiviljad köidavad lapsi, kui seal kõrval ei ole kananagitsaid ja friikartuleid. Suhkrurikaste karastusjookide asemel sobib alati mahl või sidruni, piparmündi või kurgiga maitsestatud vesi. Sünnipäevakoogi jaoks on samuti võimalik leida retsepte, mis on tervislikumad. Peamine on aga pühade ja rõõmsate sündmuste tähistamisel panna rõhk pigem lõbusatele tegevustele ja koosveedetud ajale kui toidule. 
  • Vali kingitused ja tasud, mis on tähendusrikkamad kui lihtsalt maiustused. Näita oma hoolimist välja sellega, et veedad lastega aega ja pöörad neile tähelepanu. Kiire elutempo juures, kui nutiseadmed pidevalt piiksudes tähelepanu nõuavad, on üks-ühele ilma segajateta koos veedetud aeg haruldasem ja väärtuslikum kui miski muu. Perega veedetud aeg ja ühised väljasõidud jäävad meelde aastateks, uus mänguasi pakub rõõmu vaid mõned päevad või nädalad. Kui sul ei ole hetkel võimalik lapsele aega pühendada, siis vali kingituseks pigem raamatuid, kunstitarbeid või spordivarustust ja uusi kogemusi.
  • Selgita lapsele, miks sa oled toidu osas valiv. Lihtsalt mingite toitude keelamine, eriti teiste laste sünnipäevadel, toob kaasa ainult pettumuse ja laps võib seda näha hoolimise ja armastuse puudumisena. Keelatud viljast saab sel moel ihaldatud auhind. Selle asemel ole lapsega väga aus ja selgita, miks te kodus toitute teisiti kui sõprade pered. Ära pelga lapsele selgitada üksikasjalikult, miks keelad neile sünteetiliste värv- ja lõhnaainetega komme või tugevalt rafineeritud toitusid. Nad mõistavad seda sageli paremini, kui me oodata oskame. Ütle neile, et vahel harva ebatervislikult toitumine ei tee jäädavalt kahju ning vahel harva tõepoolest võib, kuid see ei pea tingimata olema seotud pühade tähistamisega.
  • Räägi pere ja sõpradega oma põhimõtetest. Mitte keegi ei loe su mõtteid ning kui sa ei selgita lähedastele oma valikuid, siis ei hakka nad neid mitte kunagi mõistma. Selgita neile, et soovid pühi ja sünnipäevasid seostada pigem väärtuslike kogemuste ja mittesöödavate kingitustega.

Kõige olulisem on aga endale pidevalt meenutada, et keelates lapsele ebatervislikke toitusid ning asendades need tervislike toitude ja maiustustega või mittesöödavate kingitustega, ei jäta sa lasti mitte millestki ilma. Hoopis vastupidi, sa kingid talle pikaajaliselt parema vaimse ja füüsilise tervise. Mis võiks olla sellest parem kingitus?

 

 

Allikas: MindBodyGreen

Foto: blog.fsgate.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.