Viinamarjad – nooruse ja tervise imeline allikas

8. august 2013 kell 11:59



af3dd952-5ba2-4c38-9c8f-791d19e63d17Viinamarjahooaeg on algamas või juba alanud ning on hea aeg meelde tuletada, miks need meie tervisele kasulikud on. Viinamarjade unikaalne tekstuur ja magusast hapuni varieeruv maitse on teinud neist paljude lemmikud nii söögi vahepalana kui ka puuviljasalati ühe koostisosana.

 

Viinamarju on tuhandeid erinevaid sorte ning kõik neist ei sobi lauaviinamarjadeks, mõned on aretatud veini valmistamiseks ja teised rosinateks. Mõned neist on seemnetega, mõned ilma, nende värvus ja suurus varieerub sordist olenevalt väikestest ja heledatest kuni suurte ja tumedateni. Sarnaselt mustikatele katab ka viinamarju vahel valkjas kaitsev katt.

Viinamarjade tarbimise puhul tuuakse peamise probleemina välja seda, et neid töödeldakse kasvatamisel ja transpordil sageli ohtralt põllumajanduskemikaalidega, mille tõttu tuleks võimalusel eelistada mahedalt kasvatatud viinamarju või neid enne söömist väga hoolikalt pesta. Õnneks arendatakse aina enam ka Eesti kodumaist viinamarjakasvatust ning põhjamaises kliimas on võimalik teatud sorte edukalt kasvatada oluliselt väiksema pritsimisega ja töötlemiseta.

 

Viimarjade kasvatamise ajalugu

Viinamarjade ajalugu on pikk. Metsikult on nad kasvanud juba eelajaloolistest aegadest ning on tõendeid selle kohta, et viinamarju kasvatati Aasias juba 5000 eKr. Paljudes piiblilugudes mainitakse viinamarju ning Egiptuse püramiidides on neid hieroglüüfidega kujutatud. Vanades Kreeka ja Rooma tsivilisatsioonides hinnati kõrgelt viinamarju ja nendest valmistatud veini. Saksamaale Reini orgu istutati teadaolevalt esimesed viinamarjataimed juba 2. sajandil ning tänapäeval on see tuntud veinitootmise piirkond.

 

Mida viinamarjad sisaldavad?

Viinamarjad on suurepärane fütotoitainete allikas. Fütotoitainete sisaldus varieerub oluliselt sõltuvalt sellest, millised on kasvutingimused ja liik. Viinamarjades leiduvad fütotoitained jagatakse nelja peamisse gruppi – flavonoidid (tugevad antioksüdandid), fenoolhapped, stilbeenid ja karotenoidid. Lisaks eelduspäraselt suurele C-vitamiini sisaldusele on neis ka arvestatavalt mangaani, mis aitab vabade radikaalide vastu võidelda, A-, K-, B6- ja B1-vitamiini ehk tiamiini, kaaliumi ja melatoniini. Oluline on märkida, et suurim osa antioksüdante asub viinamarja kestas.

Viinamarjade kasulikku mõju inimese tervisele on palju uuritud ning selles töös hõlmatud valdkonnad on näiteks südame-veresoonkond, hingamissüsteem, immuunsüsteem, põletikku reguleeriv süsteem, veresuhkru regulatsioon ja närvisüsteem. Erilist tähelepanu on pööratud viinamarjade kasulikele omadustele vähi ennetamises – on leitud, et viinamarjad aitavad vähendada rinna-, eesnäärme- ja soolestikuvähi teket.

Põletikuvastane. On leitud, et viinamarjad vähendavad organismi üleüldist põletikutaset mitmel moel, sealhulgas alandades mitmete põletikku tekitavate molekulide aktiivsust kehas. Sellealastes teadusuuringutes on peamiselt kasutatud viinamarjaseemnetest või kestadest tehtud ekstrakte, kuid see ei tähenda, et tervete viinamarjade söömine organismis põletikku vähendava toimega ei oleks.

Kasu südame-veresoonkonnale. Südame-veresoonkond saab võib-olla viinamarjades sisalduvatest antioksüdantidest ja põletikku vähendavatest molekulidest suurimat kasu. Kõik meie keha rakud vajavad kaitset oksüdatiivse stressi vastu, kuid eriti oluline on see arterites, kus vere hapnikusisaldus on suurim. Südame-veresoonkonna krooniline põletikuline seisund on paljude haiguste suurim riskitegur ning selle alandamine vähendab riski ateroskleroosi ning teiste sarnaste terviseprobleemide tekkeks.

Südame-veresoonkonna tervisega seoses on kasutusel väljend “Prantsuse paradoks“, millega tähistatakse asjaolu, et hoolimata suurest küllastunud rasvade tarbimisest esineb prantslastel suhteliselt harvemini südame-veresoonkonna probleeme. Arvatakse, et selle põhjuseks on regulaarne mõõdukas punase veini tarbimine, millega saadakse veresooni kaitsvaid antioksüdante. Lisaks on leitud, et viinamarjad aitavad normaliseerida vererõhku, vähendada üldist kolesteroolitaset ning vererakkude kleepuvust.

Veresuhkru reguleerimine. Inimestel, kellel on veresuhkruga probleeme, tuleb olla ettevaatlik kõrge glükeemilise indeksiga (GI) puuviljade tarbimisega, nagu näiteks arbuus. Viinamarju peetakse pigem madala GI-ga puuviljadeks ning seetõttu sobivad need ka veresuhkru probleemide korral. Uuringud on leidnud, et viinamarjad aitavad insuliini taset reguleerida ning selle kaudu normaliseerivad veresuhkrut. Arvata võib, et veresuhkru regulatsioonile aitab kaasa ka viinamarjade suur fütotoitainete sisaldus.

Vananemise vastane toime. Paljude muude kasulike ainete hulgas sisaldavad viinamarjad fütotoitaineid, millest üks enim tähelepanu väärinuid on resveratrool, millel on leitud seoseid vananemist reguleerivate geenide ekspressiooniga. Selle tõttu on resveratrooli-uuringutesse tehtud suuri investeeringuid, kuna sellest loodetakse uut imeravimit vananemise vastu.

Kognitiivsete võimete parandamine. Paljud uurimused on näidanud, et viinamarjamahla joomisel ja viinamarjaekstrakti tarbimisel võib olla meie kognitiivseid võimeid parandav ja aju hipokampuse piirkonda kaitsev toime.

Mikroobide vastane toime. Paljudel viinamarjade fütotoitainetel on mikroobide vastane toime, mis aitab sind kaitsta bakterite ja viiruste eest. On leitud, et neil on tugev mõju lastehalvatuse ja herpese viiruse vastu. Teadlased loodavad, et selle valdkonna lähemal uurimisel võidakse leida uusi viise, kuidas ennetada toidubakteritest põhjustatud haigusi.

Vähki ennetav. Viinamarjade antioksüdantne ja põletikuvastane toime annab neile tugeva vähivastase toime, kuna krooniline oksüdatiivne stress ja põletik võivad vähi tekkel osutuda võtmeteguriteks. Viinamarjade vähki ennetava toime uurimisel on keskendutud rinna-, soolestiku ja eesnäärmevähi uurimisele. Arvatakse, et soolestikuvähi puhul võib viinamarjades leiduv kombinatsioon kiudainetest ja antioksüdantidest väga heaks abistajaks olla.

Migreeni vastane. Viinamarjamahl on hea kodune vahend, mis aitab migreeni leevendada. Seda peaks jooma lahjendamata kujul hommikuti. Punast veini ja alkoholi üldiselt peetakse pigem migreeni vallandavaks teguriks, kuid viinamarjamahl ja viinamarjaseemne ekstrakt on selle probleemi puhul lubatud.

Seedesüsteem ja kõhukinnisus. Kerge jahutava toiduna on viinamarjad suurepärane lahendus ärritunud kõhu jaoks. Viinamarjad aitavad leevendada kõhukinnisust nendes sisalduvate hapete, suhkrute ja vees lahustumatute kiudainete koosmõjul. Kuna need on pigem kõhtu lahtistava toimega, siis juba olemasoleva kõhulahtisuse puhul tasub viinamarju vältida.

Neeruprobleemid. Viinamarjad aitavad keha puhastada, kusihappesoolasid välja viia ja neerude koormust langetada.

 

Kuidas viinamarju valida?

Parima maitse ja antioksüdantide sisalduse huvides vali viinamarjad, mis on täielikult küpsed. Need peaks välja nägema prisked ja kortsudeta, tugevalt varre küljes kinni ja mitte lekkima mahla. Marja kinnituskoht varre külge peaks olema sama värvi kui ülejäänud mari. Rohelised viinamarjad omandavad küpsedes kergelt kollaka tooni, punased viinamarjad on selgelt punased ning tumedad-lillad viinamarjad peaksid olema sügava ja rikkaliku tooniga.

Viinamarjad võivad toatemperatuuril kiiresti rikneda, selle tõttu tasub neid hoida külmkapis. Kuigi külmutamine vähendab veidi nende maitset, tasub proovida ühe suvise suupistena peale pesemist kuivatatud ja siis jääkappi asetatud viinamarju – eriti meeldib selline suupiste lastele.

 

Allikas: WH Foods, Organic Facts, Care2, Healthy Eating, Style Craze

Foto: www.thenumber1.com

 

Toimetas Katrin Suik