X

10 eurot =

Kuidas vaimne seisund heaolu mõjutab, I osa

14. detsember 2013 kell 18:15



smilefacesEnamus meist teavad, et keskkonnal on suur mõju meie vaimsele ja füüsilisele heaolule. Aga kui paljud teavad, et ka meie mõtted mõjutavad otseselt seda, kuidas me ennast füüsiliselt tunneme? Siinkohal tuleb meeles pidada, et me elame ja eksisteerime osana tohutust, keerulisest ja viimistletud teadlikkuse maatriksist, kus iga muutus mõjutab kõike muud.

 

Ükskõik, millisele ühele efektile on arvukalt põhjuseid. Reaalsus on kõvasti keerulisem kui me mõnikord endale tunnistame. Meie ajudele on kergem reaalsust üle lihtsustada, aga nii tehes võime eemale tõrjuda mõistmise sellest, kuidas me elame hämmastava elu, mida me võiksime kogeda, varjus. Siinkohal vaatame reaalsuse operatiivsüsteemi programmi, mis mõjutab meid iga päev väga isiklikul moel: kuidas meie mõtted mõjutavad meie heaolu.

 

Viha muudab füüsiliselt haigeks

2006. aastal tehtud Harvardi uurimuse järgi on USA-s 10 miljonit täiskasvanud meest nii vihased, et nad on haiged. Nende haigusel on nimigi: hootine plahvatuslik häire (intermittent explosive disorder) ehk IED. Selle haigusega on oldud tuttavad juba 1980-ndatest aastatest saadik, aga see eksisteeris aastatuhandeid enne, kui inimesed suutsid seda probleemi mõista. Lisaks sellele, et viha ja raevuga täidetud inimene on otsene oht inimestele ja varale, mis võib jääda tema vehkimiskaugusesse, teeb see ka sisemiselt tõsist kahju.

Inimestel, kes kogevad tihti vihapurskeid, on suurem tõenäosus surra südamehaigustesse või insuldi tõttu – Harvardi 2004. aasta uurimuse järgi päästavad hetkelised vihahood igal aastal valla lausa üle 30 000 infarkti. “Inimesed, kellel on palju viha, investeerivad palju energiat selle kontrollimise katsetesse ning selline hõõrdumine tõenäoliselt suurendab infarkti tõenäosust,“ ütles Charles Spielberger, kes on Lõuna-Florida ülikooli psühholoogiadoktor. Ta arendas välja kõige laiemalt kasutatava testi, millega viha mõõdetakse. “Mida intensiivsem viha, seda tõenäolisem infarkt,“ lisas ta.

Mitmed teised uuringud on näidanud, et vihastel meestel on kolm korda suurem tõenäosus saada enneaegselt südameveresoonkonna haiguseid, kuus korda suurem tõenäosus saada varakult infarkt  ja kolm korda suurem tõenäosus saada insult.

 

Suhtumine mõjutab seda, kui kaua sa elad

Keha ja vaimu vahelise ühenduse uurimise käigus on avastatud, et kui eeldada haigust, suurendatakse haigestumise tõenäosust, kuid kui eeldada head tervist, on suurem võimalus olla terve. Texase ülikoolis leiti, et inimesed, kes suhtuvad elusse positiivsemalt, näitavad välja vähem nõrkust ja haigestumist kui pessimistid. Teine uurimus, mis avalikustati samas ajakirjas, pakkus välja, et füüsilist heaolu saab mõjutada suhtumisega, viidates füüsilise ja vaimse süsteemi vahelisele koostööle ja seotusele.

Uurijad Põhja-Carolina osariiklikust ülikoolist korraldasid uurimuse, mille tulemused näitasid, et vanemaealistel inimestel oli mälutestide sooritus halvem kui neid mõjutati negatiivsete stereotüüpidega. Sellele kontrastiks oli positiivsete stereotüüpidega mõjutamisel esinenud nähtus, kus vanemate inimeste tulemused paranesid nii, et nende ja noorukite tulemuste puhul ei olnud isegi erilist vahet. Uurijad väidavad, et nende leiud viitavad sellele, et kui vanemaid inimesi koheldakse nagu kompetentseid ja produktiivseid ühiskonna liikmeid, siis nad ka käituvad nii. See aga näitab, et teiste inimeste mõtted meie kohta mõjutavad mõtteid, mida me endi kohta mõtleme, kui me oleme teadlik sellest, millised need teiste mõtted on.

 

Negatiivsed emotsioonid mõjutavad meie elujõudu ka varjatumalt

Raamatus “Pranic Healing” on räägitud sellest, kuidas meie mõtted ja emotsioonid mõjutavad meie heaolu ka läbi energiavälja. Tsiteerides seda raamatut: „Rääkides energeetiliselt, viha ja frustratsioon viivad päikesepõimiku ja kõhupiirkonna chi/qi/energia ammendumiseni või päikesepõimiku ning südame piirkonnas isegi energeetilise ummistumiseni. Esimese puhul võib see avalduda seedeprobleemide või kõhulahtisusena ning pikemas plaanis maohaavade või sapipõie probleemidena. Teise puhul võib see avalduda südameprobleemidena. Tundub, et kindlat tüüpi negatiivsed emotsioonid võivad avalduda ühel patsiendil ühte tüüpi haigusena ning teises hoopis erineva haigusena.

Viha ja intensiivne muretunne suretab kogu bioplasmilist keha nii, et keha muutub altiks kõiksuguste haiguste vastuvõtmisele. Negatiivsed emotsioonid põhjustavad bioplasmilises kehas häireid nii, et kogu füüsiline keha muutub haigeks. Võibolla olete isegi kogenud seda, et pärast tugevat vihahoogu või lärmakat riidu tunnete end füüsiliselt kurnatuna või jääte haigeks. See juhtub, kuna nii bioplasmiline kui ka nähtav füüsiline keha on pranast ehk elujõust tühjaks imetud ning on haavatav haigustele.“

 

Liiga suur suhtesse pühendumine võib suurendada ärevust, depressiooni ja vaenulikkust

Inimsuhtluse dünaamika tõttu võivad suhted põruda, kui investeerida tasakaalustamata kogus energiat ja fookust ühe inimese peale ning sellisel puhul on emotsionaalne valu mitmekordselt võimendunud.

Houstoni ülikoolis tehtud uurimuses leiti, et kui ühe või mõlema suhteosapoole poolt on suhtele asetatud liigselt emotsionaalset raskust, hakkavad need isikud oma väärtust hindama oma romantilise suhtlemise tulemuste järgi. Seda juhtub nii tihti, et psühholoogid on sellele oma nime andnud – suhtest sõltuv enesehinnang (relationship-contingent self-esteem) ehk RCSE.

Kõrge RCSE-tasemega inimesed on oma suhetes väga pühendunud, kuid võivad armastuse suhtes kogeda nõudlikku ja kinnisideelist käitumist. Uurija Chip Knee: “Kui suhtes juhtub midagi, siis need isikud ei eralda endid sellest. Nad tunnevad kohe ennast isiklikult seotud olevat iga suhte negatiivse asjaoluga ning muutuvad ärevaks, masendunuks ja vaenulikuks.“ Valesti ei pea minema isegi eriti suur asi. See võib olla ka nii lihtne nagu teise inimese mittevastamine nende sõnumile või kõnedele. Uurimus ei viita sellele, et pühendumus ise oleks halb, vaid pigem, et halb on valet moodi pühendumine nagu suhe, mis tõuseb egoistlikust soovist täita oma elus tühimik teise inimesega. Kui teist aga mõnel põhjusel lähedal ei ole, muutub sellise inimese sees tühimik väljakannatamatuks.

 

Õnnelikum olemine viib parema terviseni

Tõsi ta on, et maailmas on rohkelt surma ja hävingut, aga ei tasu unustada, et samamoodi on siin ka kaastunnet ning loomist. Nii nagu iidne mõttetera ütleb, et maailm on meie peegel, nii kehtib see ka tervise kohta.

Mitmed uurimused on leidnud, et optimism tõepoolest viib suurenenud õnnetunde ning pikaealisuseni. Pittsburgi meditsiiniülikooli teadlased tegid uurimuse 100 000 menopausijärgse naisega, keda jälgiti 8 aastat ning leiti, et optimistlikumad naised olid tervemad ning pikema elueaga kui need, kes otsustasid olla pessimistlikud. Naised, kes olid küüniliselt vaenulikus grupis kannatasid tervise puudumise all ja neil oli  23% suurem tõenäosus surra vähki.

Kui sul on optimistlik mõttelaad, on sul ka parem võime ennast teostada, tulla toime stressiga ning maadelda elu väljakutsetega. Kõike seda on tõestatud kaasaegsete teaduslike uuringutega, aga sellest on räägitud tarkade poolt juba aastatuhandeid.

Raamatus “Being Happy“ uurib autor Andrew Matthews teaduslikke uuringuid, mis näitavad, kui kahjulik võib negatiivne mõtteseisund päriselt olla ning tulemused on jahmatavad. Näiteks, kui võeti vereproove inimestelt, kes tundsid ennast vihaselt ja hirmunult ning nende veri süstiti merisigadesse, surid loomakesed vähem kui kahe minuti jooksul. Negatiivsed emotsioonid on enesehävituslikud ning kui kunagi on olnud põhjust teadlikult peatada hirmu ja viha kogunemist, siis see on üks suurimaid.

 

Rõõmus ja positiivne suhtumine vähendab valu ja väsimust

Isegi kui me oleme surma uksepakul, aitab positiivne suhtumine selle suhtes vähendada meie poolt tuntavat valu ja kannatust. Michigani ülikoolis tehtud uurimuses, kus uuriti kemoteraapiat saavaid vähipatsiente, leiti, et vähipatsiendid, kellel oli optimistlikum meel, tundsid vähem vähiga seotud valu. Patsiendid, kellel oli oma keskkonna üle tugeva kontrolli tunne, kogesid vähem äärmuslikku väsimust.

On keeruline jääda positiivseks kui seista vastamisi oma surelikkusega sellisel elumuutval moel, aga kui mõista, et on mingi aste valu ja kannatust, mis ei pea eksisteerima lisaks sellele, mida sa ise kontrollida ei saa, on kergem selle kõigega toime tulla. Vähemalt saame me vähendada valu ja väsimust, mis meil sellistel eluhetkedel on, kui me leiame mooduseid, et tõsta oma vaim välja eelseisva surma mustava sügaviku juurest.

 

Jätkub homme.

 

 

Allikas: Waking Times

Foto: glad.is

 

Toimetas Marlen Laanep