Mis on tähelepanu? Kui oled huvitatud vaimsusest, siis oled ehk kuulnud seda nimetatavat kas teadvelolemiseks või kohalviibimiseks. Kui sind köidab psühholoogia ja teadus, siis võib-olla oled kuulnud, et seda nimetatatakse teadlikkuseks. See on kasulik termin, kui tõlgendad seda kui “see, millest sa teadlik oled“, ning vähem abiks, kui pead seda millekski, mis on seotud mõistuse ja mõtlemisprotsessiga.

On vaevumärgatav erinevus – sa võid mõelda sellest, millest sa teadlik oled, vahel on see isegi kasulik. Kuid mõtlemine ei ole teadlikkuse põhikomponent. Hoopis teadvel olemine on seda. Millele sa tähelepanu pöörad? Millest ennast teadlikuks teed?

Me kõik vajame vahel tähelepanu. Eriti lapsed – mida nooremad olime, seda enam vajasime tähelepanu. Teadusuuringud on näidanud, et lapsed, keda ei puudutada, lihtsalt surevad. Laste jaoks on tähelepanu nii oluline, et kui nad ei saa positiivset tähelepanu, siis võivad nad halvasti käituda, et saada negatiivset tähelepanu – karistamist, karjumist ja ekstreemsel juhul isegi peksmist. Tähelepanunäljas lapse jaoks kehtib ütlus “kerjus ei saa valida“ –  igasugune tähelepanu on parem kui mitte midagi ning hooletussejätmine on kõige raskem väärkohtlemise vorm. Loomulikult ei aita ka negatiivne tähelepanu pikas plaanis lapsel täiskasvanuks saada. Kuid piisavalt positiivset tähelepanu õpetab lapsele, kuidas seda omakorda iseendale ja teistele pakkuda.

Lugu, millele ei anta tähelepanu, ei saa kunagi loodud

Koerad on karjaloomad, kes võivad üksi jäädes tähelepanupuuduses terve majapidamise segi pöörata. Miks see nii on? Sest tähelepanu on elu andev.

Kõik peegeldab seda, kui palju sellele tähelepanu pööratud on. Isegi pastakas, millega kirjutad, tuleneb sellest tähelepanust, mida seda valmistanud vabrikutöötajad sellele pöörasid ning sellest tähelepanust, mida turundajad müügistrateegia väljamõtlemisel pöörasid. Laul on selle tähelepanu tulemus, mida muusik pani enda pilli õppimisse ja sõnade kirjutamise harjutamisse, kombineerides neid loovalt. Lugu, millele ei anta tähelepanu, ei saa kunagi loodud. Iga hoone on seda disaininud arhitekti, arhitekti koolitanud õppejõudude, tsementi paigaldanud ehitajate ja seda ehitusele toonud autojuhtide tähelepanu tulemus. Hooletusse jäetud maja peegeldab tähelepanu puudust.

Kui palju oleme ennast hooletusse jätnud?

Toataime elu või surm oleneb sellele pööratud tähelepanu kvaliteedist ning on loogiline, et need valdkonnad sinu elus, mis on kõige rohkem korrast ära, vajavad kõige rohkem tähelepanu. Seda tõestab see, et paljude jaoks on väga tuttav tunne, kuidas enim tähelepanu nõudvad asjad meie jaoks eemaletõukavad tunduvad.

Tähelepanu ei tähenda lihtsalt seda, et sa mõtled millegi üle. Ülesande kohta mõtlemine teeb seda aina suuremaks – ning mida suurem see näib, seda keerulisem tundub selle kordasaatmine. Mõtlemine seostab läbi mineviku ja tuleviku ning mõistus vaatab tulevikku, öeldes “nii palju on teha“. Tähelepanu aga saad anda ainult käesolevale hetkele. “Üks asi vajab tegemist ning selle tegemine viib loomulikult järgmise asjani.“

Kuidas teada, milline on õige tähelepanu?

Me peame kohtlema ennast ja oma projekte, nagu toataimi, pakkudes neile õiget tüüpi tähelepanu. Kastmine on tähelepanu ja vesi on hea, kuid liiga palju vett uputab taime. Mõtlemine on ka tähelepanu ja see on hea, kuid liiga palju mõtlemist uputab meid.

Kuidas teada, milline on õige tähelepanu? Kuidas pöörata enam tähelepanu endale ja oma tegemistele? Võta asju rahulikult ja mitte liigselt kiirustades. Võta aega, et õppida tundma seda, mida sa teha soovid, enne kui ülesannet sooritama asud. Pööra väljakutsele tähelepanu, selle asemel, et mõtetega tähelepanu kõrvale viia. Pööra tähelepanu iseendale, selle asemel, et keskenduda välistele asjadele nagu telekas, videomängud, sotsiaalmeedia ja raamatud – need kõik on suurepärased asjad omal ajal ja omas kohas, kuid liiga palju kasutatakse neid selleks, et pääseda enda kallal töötamise eest. Sisuliselt on sul rohkem tähelepanu kõige jaoks siis, kui sa ei ignoreeri iseennast.

Loe lisaks, kuidas videomängud treenivad vägivalda: Waking Times

Loe, kuidas teadvelolek ja mõtted mõjutavad geene: Prevent Disease

Allikas: Waking Times

Foto: vimeo.com

Toimetas Katrin Suik