Joonas Laks: Tahame oma tulevikku tagasi

10. märts 2018 kell 13:18



Võttes arvesse maailmas nüüdseks vist juba lugematut hulka keskkonnaprobleeme, mis inimeste kestmise planeedil Maa küsimärgi alla seavad, tõstatuvad avalikkuse ees üha tihemini keskkonnateemalised arutelud. Ei saa salata, inimeste teadlikkus kasvab ja avalik huvi looduse säästmise vastu näib suurem kui kunagi varem. See omakorda mõjutab ettevõtteid keskkonnasõbralikemaid lahendusi otsima, et vastata teadlike tarbijate kõrgenenud ootustele. Sama on toimumas ka poliitikas. Aina tavalisem on, et keskkonna küsimusi käsitlevad ka need poliitilised liikumised, mis ei ole loodushoiule keskendunud. Sest teadmine, et elamisväärse keskkonna säilitamine ei ole vaid roheliste küsimus ja puudutab igaüht, kes meie planeedil tegutseda soovib, on tänu kaasaegsetele teadmistele jõudsalt levimas.

 

Sarnaselt globaalsetele keskkonnamuutustele, mis inimtegevuse tagajärjel üha tugevamalt märku annavad, on samad tendentsid aset leidmas ka Eestis. Kasvav osa ühiskonnast on teadlik roheliste poolt käsitletavatest teemadest nagu väljakujunenud loodusmaastikku hävitav puudusterohke Rail Baltic, õhku saastava ja tervist rikkuva põlevkivitööstuse riiklikust subsideerimisest, meie maa muldasid elutuks tegevast pestitsiidide rohkest intensiivpõllumajandusest ja loomulikult ka metsades tehtavast üleraiest. Lõpmatuseni venivat nimekirja kahe viimase kümnendi jooksul tehtud keskkonnavaenulikest otsustest ühendab asjaolu, et kõigile neile on oma õnnistuse andnud parlament.

Suvel avanes meile Riigikogu saalist näitemäng loodust väärtustavatest parlamendiliikmetest, kes väljendasid muret metsaseadusemuudatustega kaasnevatest, veelgi süvenevatest keskkonnaprobleemidest. Näitemäng ei mõjunud just veenvalt, sest samast saalist oli varasemate aastate jooksul seadust korduvalt metsade ja elurikkuse kahjuks muudetud. Nii läks ka seekord, Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mis lubasid raiuda veel rohkem, veelgi nooremaid puid, veelgi suurematelt aladelt.

Hoolimata sellest, et parlament võtab vastu loodusvaenulikke seadusi, esinevad samad poliitikud populistlike loosungite ja valeväidetega, et näida paremate ja loodusest hoolivate rahvaasemikena. Kui soovime muutust, siis ei tohiks valskust tolereerida.

Panen inimestele südamele olla edaspidi valvsam ja nõuda oma esindajatelt riigikogus siirast, Eesti maa ja inimeste huvide esindamist ning seniste valitsejate loodud kahjude korvamist. Suurim kingitus Eestile oleks rohelise ilmavaatega keskkonnaminister ja tasakaalu loovad ning loodust hoidvad parlamendiliikmed.

Vaata, kuidas ekrelane valetab

Vaata, kuidas ekrelane tele-eetris valetab.6. märtsil Tallinna Televisiooni saates "Otse Kümnesse" 21. minutil teatas rahvuskonservatiivse erakonna juhatuse liige Martin Helme, et EKRE hääletas kuuskede raievanust alandava eelnõu vastu. TEGELIKULT hääletas 7 Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmest 4 kuuskede raievanuse alandamise POOLT, 1 liige ei hääletanud, 1 puudus ja vaid üks ainus ekrelane oli vastu. Eesti metsi laastava seadusemuudatuse poolt hääletajate hulka kuulub ka Helme ise. Tegelike hääletustulemustega saab tutvuda siin: https://goo.gl/h4rQPk#metsakaitseks #Rohelised

Posted by Eestimaa Rohelised on 9. märts 2018. a.

Video: EKRE Helme valetab.

 

Joonas Laks

Eestimaa Rohelised

 

Foto: erakogu

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.