Määrusemuudatus tugineb rahvusvahelistel praktikate analüüsil ja uurimusel “Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis”, selgitas sotsiaalministeerium oma pressiteates.

Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo spetsialisti Katrin Kurvitsa sõnul on bensodiasepiinid ravimid, mis leevendavad ärevust ja pingetunnet, aga neil võib olla ka krambivastane, lihaseid lõõgastav ja uinumist soodustav toime. Bensodiasepiinisarnastel ravimitel ehk nn Z-ravimitel on peamiselt und soodustav mõju.

Sellist tüüpi rahustid ja uinutid mõjuvad sümptomeid leevendavalt, need ei ravi haigust. Rahustite ja uinutite pikemaajalisel kasutamisel tekib tolerantsus ehk ravimiga harjumine ning võib välja kujuneda ravimisõltuvus. Seepärast on sellist tüüpi rahusteid ja uinuteid soovitatav kasutada ainult lühiajaliselt ning patsientidel, kelle toimetulek ja elukvaliteet on ärevus- või unehäire tõttu tugevalt häiritud. Kergemate häirete korral tuleks eelistada mittefarmakoloogilist ravi nagu nõustamine, eneseabi.

Psühhiaater Peeter Jaanson toonitas ministeeriumi pressiteate vahendusel, et nende ravimitega ravi alustamine suures annuses  ei ole põhjendatud ja pikaajaline rahustite või uinutite kasutamine suurendab olulisel määral sõltuvuse tekke riski.

Perearst Argo Lätt tõi murekohana välja ravimite sagedase kasutamise kõrges eas patsientide korral, kes on enim ohustatud kõrvaltoimete tekkest. Praeguseks on maailmas selgunud, et liiga sagedasel kasutamisel põhjustavad rahustid ja uinutid mäluhäired, mõttetegevuse aeglustumist, tasakaalu ja koordinatsiooni halvenemist. Sellega on seotud traumad, eeskätt kukkumised ja luumurrud. Aga ka liiklusõnnetused.

Lätt rõhutas, et määruse eesmärk on tõmmata teemale tähelepanu nii perearstide kui ka kasutajate seas.

Seni kõige põhjalikuma Eesti kohta käiva uuringu andmeil, mille kaasautorid on Katrin Kurvits ja Peeter Jaanson, kirjutati Eestis üheaastase vaatlusperioodi jooksul rahusteid ja uinuteid välja 537 476 retsepti alusel 134 007 ravikindlustusega isikule. Kasutajate keskmine vanus oli 62 aastat. Vanuse kasvades kasutamine sagenes: võrreldes 25–64-aastaste kasutajatega oli bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine eakamate hulgas kaks kuni kolm korda sagedasem. Naised kasutasid ravimeid kaks korda sagedamini kui mehed.

Veidi enam kui pooled (54 protsenti) kasutajatest ostsid uuringuperioodi jooksul bensodiasepiine või Z-ravimeid välja ühe-kahe retsepti alusel, 41 protsenti kasutajal oli 3–12 retsepti ning viiel protsendil (6798) kasutajatest oli aasta jooksul enam kui 12 retsepti.