Fotokollaaž: Benita5, pixabay + Ben_Kerckx, pixabay + alan64, Getty Images + Canva.com

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatused, mille eesmärk on kiirendada ja lihtsustada planeerimismenetlusi. Teisisõnu võimaldab uus seadus elanikke vähem kaasata ja suurehitisi kiiremini läbi suruda. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks riigikogu liige.

Muudatused annavad omavalitsustele “rohkem paindlikkust arenduste planeerimisel” ning võimaldavad lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid.

Olulisema muudatusena kaotab detailplaneering kehtivuse automaatselt juhul, kui kümne aasta jooksul pole arendusega alustatud. Vajadusel saab tähtaega pikendada ilma uut avalikku menetlust korraldamata.

Samuti kaotatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning näiteks tuuleparke saab edaspidi rajada detailplaneeringu alusel, mis lühendab keskmist menetlusaega umbes neljalt aastalt 2,2 aastani.

Kui varasema kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus koostamisel said inimesed ka asukoha eelvalikus kaasa rääkida, siis detailplaneeringu puhul sarnane kaasamine ei kehti. Alles jääb siiski kohustus avaldada planeeringuteateid üleriigilistes ja maakonnalehtedes.

Seadus annab planeerimismenetluste korraldajatele õiguse määrata toimingutele “mõistlikke tähtaegu” ning Maa- ja ruumiamet saab õiguse kontrollida menetluste tähtaegadest kinnipidamist. Lisaks täpsustatakse tehnovõrkude planeerimise reegleid ning sätestatakse tähtajad detailplaneeringute kehtestamise otsustamiseks.

Muudatused jõustuvad osaliselt 2026. aasta alguses ning täielikult sama aasta teises pooles.

Allikad: ERR, Riigikogu, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas