Great Barringtoni deklaratsiooni koostajad võitlevad tsensuuri ja ahistamisega

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

2. november 2021 kell 17:53



Great Barringtoni deklaratsiooni koostasid ja allkirjastasid 2020. aasta oktoobri alguses Harvardi ülikooli meditsiiniprofessor, biostatistik ja epidemioloog dr Martin Kulldorff; Oxfordi ülikooli professor, epidemioloog, immunoloogia, vaktsiinide arendamise ja nakkushaiguste matemaatilise modelleerimise spetsialist, dr Sunetra Gupta ning Stanfordi ülikooli meditsiiniinstituudi professor, arst, epidemioloog, tervisemajanduse ja tervisepoliitikate ekspert professor dr Jay Bhattacharya. Deklaratsiooniga liitusid kümned tuhanded artsid ja teadlased üle kogu maailma. Teadlased tundsid deklaratsioonis muret selle pärast, et ulatuslikud piirangud mõjuvad laastavalt eelkõige just vähekindlustatud inimestele ning avaldasid seisukohta, et mitte-riskigruppi kuuluvate inimeste normaalset elu ei tohiks piirata. Teadlased on epidemioloogidena oma seisukohtade väljaütlemise eest jäänud aga mitmel korral vaenulikkust õhutava koroonapoliitika hammasratate vahele. 

 

Nüüd ütleb Martin Kulldorff, et muretseb oma turvalisuse pärast ja tema vastu on algatatud kampaania, mille eesmärk on tsenseerida tema töid ülikoolis, kus ta on töötanud 35 aastat. Bhattacharya omakorda sõnab, et on jäänud kahe tule vahele, kui Florida kuberner Ron DeSantis kasutas oma Twitteri säutsus tema fotoga plakateid, mis ülikoolilinnaku teadetetahvlitele kleebitult mõjusid ähvardavalt. Vaatamata käimasolevale võitlustele tervishoiupoliitika üle ütleb ta, et epidemioloogina pole tal muud valikut, kui järgida ülemaailmsele pandeemiale reageerimiseks kasutusele võetud rahvatervise meetmeid.

 

Kulldorff: Kuidas ma saaksin vaikida?

Teadlased ütlesid deklaratsioonis, et parim viis rahva kaitsmiseks enne vaktsiinide tulekut oli keskenduda eakate ja tervise tõttu haavatavamatele inimestele, võimaldades samal ajal noortel ja tervetel normaalselt edasi elada. Nad väitsid, et see poliitika toob kergemini kaasa karjaimmuunsuse, mis aitab lõpuks kaitsta ka eakaid ja haigeid inimesi. Karjaimmuunsus tekib siis, kui teatud protsent populatsioonist on omandanud haiguse vastu võitlemiseks antikehad.

Teadlaste sõnul toob koroonapoliitika ohvriks tegelikult need inimesed, sealhulgas madala sissetulekuga töötajad, kes peavad jätkama oma tööd, mille tõttu nad tihedalt teistega kokku puutuvad, muutes nad nii nakatumise riskirühmaks. Samuti juhtisid nad tähelepanu sellele, et see poliitika võib ohustada inimesi, kes kuuluvad kõrge riskiga rühmadesse, sealhulgas diabeedi ja rasvumistõvega inimesed, kes elavad peredes, kus igapäevaselt puutuvad kokku m

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt