Kongressi heakskiidu küsimine on puhas propaganda

3. september 2013 kell 21:21



Obama-Kerry-condemn-Syrian-chemical-attackUSA president Barack Obama teatas möödunud laupäeval, et ootab Süüriale löögi andmiseks ära Kongressi otsuse. Avaldus tuli paljude jaoks üllatusena ning Obama sai kodumaal kiita demokraatia au sees hoidmise eest. Obama tõi ka ise välja, et tegu on pigem rahvast ühendava sammuga. Neljapäeva õhtul oli tulnud teade Suurbritannia parlamendi laitvast otsusest ja reede hommikul oli avaldatud arvamusküsitlus, mille järgi umbes 80% ameeriklastest ootasid, et Obama Süüria ründamiseks kongressi heakskiitu küsiks.

 

Presidendi vaoshoituse ülistamise asemel peaks endale aga aru andma, et põhiseadus näebki ette, et sõdadele annab rohelise tule rahvast esindav kongress, ning et tegemist pole mitte eesrindlikku 21. sajandit iseloomustava uuendusega. Tõsi, Süüria ründamise puhul ei räägitagi sõjast, vaid n-ö valjust füüsilisest noomitusest, aga kui teise riigi pommitamine pole sõda, siis mis üldse on?

Kongressilt loa küsimine on paljuski võtnud tsirkuse mõõtmed, sest esiteks on Obama avaldanud veendumust, et Kongress niikuinii 9. septembril rünnaku kasuks otsustab ning teiseks on mitmed tema kaaskondlased öelnud välja, et kui ka Kongress ründamise vastu hääletaks, ei muudaks see midagi, sest lõplik otsustusõigus oleks ikkagi presidendil. Obama on aga ka selle välja öelnud, et peab Süüria pommitamist vajalikuks.

Täna täpsustaski president oma plaani: nimelt suhtub ta kongressiga konsulteerimisse tõsiselt tingimusel, et vastuvõetav resolutsioon saadaks Süüria presidendile Bashar al-Assadile jõulise sõnumi. Obama sõnul soovib ta, et Ameerika rahvas mõistaks – “See pole Iraak ega Afganistan” ning rõhutas veelkord, et sõjaline aktsioon Süürias oleks piiratud ja proportsionaalne.

Kuna Obama administratsioon on aga juba välja öelnud, et Süüria režiim on keemiarünnaku korraldamisega n-ö punase joone ületanud ning et sellisele teole järgneb kindlasti karistus, rõhuvad mitmed sõda õhutavad arvamusliidrid USA-s sellele, et rünnak on vältimatu, sest muidu ei võtaks maailm enam USA-d ja tema ähvardusi tõsiselt. On väga kentsakas, et tänapäevase kirjade järgi demokraatliku riigi tõsiseltvõetavus pannakse sõltuma ainult sellest, kas ja kui tihti ta teisi riike pommitamas käib.

 

 

 

Allikad: Yahoo!, The Guardian

Foto: upi.com

 

Toimetas Maarja Aljas