Valgevenes toimuv “värviline revolutsioon” ähvardab Euroopat destabiliseerida

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. september 2020 kell 8:18



“Värviline revolutsioon” on termin, mille kohaselt kuritarvitatakse õigustatud kaebustel põhinevat liikumist USA ja konföderatsioonide toetatud režiimi kehtestamiseks. Selliseid revolutsioone on olnud nii palju (Gruusia 2003. aastal, Ukraina 2004. aastal, Kõrgõzstan 2005. aastal), et värvid on otsa saanud. Valgevenes toimuvat kutsutakse hoopis “sussirevolutsiooniks” ehk sussidega prussaka peatamiseks. 

 

Valgevene, endine NSV Liidu vabariik, deklareeris 1990. aastal oma suveräänsuse. Uue ja tänapäeval kritiseeritud presidendi Aleksander Lukašenka (kes valiti esmakordselt 1994. aastal) valitsemise ajal keeldus Valgevene lääneriikide kehtestatud majanduslikust šokiteraapiast, mis rüüstas paljude teiste liiduvabariikide rahvaste rikkust. “Viimase Nõukogude vabariigi” tiitli pälvimiseks säilitas Valgevene riigi kontrollitud tööstuse ja põllumajanduse, sotsiaalse turvavõrgu ja sotsialismiperioodi suhtelise võrdsuse.

Seevastu röövis lääne kapital äsja “vabastatud” Venemaa Föderatsiooni koos USA poolt sisse seatud Boriss Jeltsini ja nouveau riche oligarhidest koosneva kabaliga. (Märkus: slaavlastel on “oligarhid”, Ameerika Ühendriikidel aga “filantroobid” nagu Turner, Gates ja Soros.) Venemaa elatustase, sotsiaalteenused ja eeldatav eluiga põrutasid vabalangusesse. Esialgu oli Valgevene jõukam kui Venemaa, kuid kui Valgevene majandus 2000. aastate alguses aeglustus, tõusis Venemaa majandus koos Vladimir Putiniga kõrgemale.

2000. aastal asutasid Valgevene ja Venemaa liiduriigi, riikidevahelise majandusintegratsiooni ja ühiskaitse konföderatsiooni. Ehkki mõlemad kuulutasid välja ühtse eesmärgi, on Lukašenka seda protsessi pidurdanud. 



Venemaa müüb Valgevenele naftat ja maagaasi soodushindadega. Valgevene lubab oma territooriumil hoida Venemaa raketisüsteemi, mida peetakse kriitiliseks kaitseks NATO esimese tuumalöögi vastu.

2004. aastal võttis USA vastu Valgevene demokraatiaseaduse, millega rahastati Valgevene valitsusvastaseid vabaühendusi ning keelati laenud. Jänkid teevad ilmselgelt enamat kui viisade väljastamist – Valgevenes kasvav USA saatkond hõivab tervet linnaosa.

Pärast 2014. aastal naaberriigis Ukrainas toimunud riigipööret võttis Lukašenka iseseisvama ja natsionalistlikuma hoiaku, mis peegeldab Valgevene kimbatuslikku olukorda, olles puhvriks Venemaa ning üha agressiivsema NATO vahel. Ta on püüdnud kasutada konflikti ümbersuunamisstrateegiat (triangulation), mis teatavasti lõppes Muammar Gad



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.