Maailma Terviseorganisatsioon ja Rahvusvaheline Valuutafond püüdsid Lukašenkat ära osta?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. august 2020 kell 11:11



Terve maailm näib kaasa elavat Valgevene rahutustele, mille eesmärk on kukutada president Aleksandr Lukašenka võimult ning luua uus niinimetatud demokraatlik valitsus. Aga kas kõik on täpselt nii nagu tundub või on sellest pildist midagi puudu? 

 

Uuriv ajakirjanik Nicola Bizzi väidab, et WHO ehk Maailma Terviseorganisatsioon pakkus president Lukašenkale 92 miljonit USA dollarit, et ta võtaks Itaaliast eeskuju ning kehtestaks ranged piirangud. Valgevene president olevat sellest keeldunud.

Mõni nädal hiljem pöördunud tema poole Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Laenupakkumine osutus kümme korda suuremaks: 940 miljonit dollarit, kui Valgevene rakendab samasugused meetmed nagu Itaalias. Lukašenka polnud nõus: “Me ei tantsi teiste pilli järgi. … Ma ei taha — jumal hoia — et korduks selline situatsioon nagu Itaalias. Meil on oma riik, oma olukord.”  

Bizzi kirjutab, et luureallikatele tuginedes tehakse ka paljudele teistele Euroopa riikidele sarnaseid tulusaid pakkumisi. Ta väidab, et paljud riigipead ja valitsusjuhid, sealhulgas Serbia president Aleksandar Vučić, ei kõhelnud hetkekski pakutud raha vastu võtmast.

Valgevene püüab koroonapandeemiaga toime tulla sarnaselt Rootsile. Nad ei ole nõus oma majandust sulgema. 9. mail erinevalt Venemaast korraldati seal lausa võiduparaad. Siiski on Valgevene epideemiline olukord parem kui paljudes teistes riikides, kus on rakendatud rangeid piiranguid.

Meenutagem president Lukašenka sõnu 13. aprilli ametlikul koosolekul: “Inimesed kardavad. Seega tahan neile öelda järgmist: meie riigis pole ükski inimene surnud koroonaviirusesse. Mitte ükski! Nad surid kroonilistesse haigustesse. … Neil pole muretsemiseks põhjust. Meie riigis ei sure koroonaviirusesse keegi. Ma ütlen seda avalikult.”

Kui tavaliselt meeleavaldused Valgevenes uudistekünnist ei ületa, siis nüüd on kogu maailma tähelepanu järsku seal? Võimu koondumine ühe inimese/grupi kätte nii pikaks ajaks ei ole kahtlemata mõistlik, ent kas antud juhul on asi Lukašenka sisepoliitikas või hoopis milleski muus?



 

Allikad: Database ItaliaDeutsche Wirtschaftsnachrichten, XandernieuwsThe Silent MajorityMZW News, YouTube, Wikipedia

Foto: Foto: EPA-EFE/Tatyana Zenkovich

 

Toimetas Madis Mark



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.