Järjejutt: Dr Wallachi loeng “Surnud arstid ei valeta”

18. jaanuar 2018 kell 10:45



wallachJoel D. Wallach on USA-s väga populaarne arst, kelle teooriad toitumisest ja tervisest selgitavad, et nn loomulikku surma põhjustab enamasti vale toitumine. Avaldame järjejutuna kokkuvõtte Wallachi loengust “Surnud arstid ei valeta”. Esimeses osas kirjutab ta, kuidas temast arst sai ja avaldab pikaealisuse kolm peamist tingimust.

 

Joel D. Wallach on pärit Missouri osariigist taluniku perest. Töötades loomaarstina, tegeles ta muu hulgas ka loomade ja inimeste lahkajana ning avastas, et suurem osa surmajuhtumitest on põhjustatud toitainetepuudusest tingitud haigustest. Wallach hakkas propageerima mitmekülgse ja täisväärtusliku toitumise põhimõtteid, kuid teda ei võetud kuigivõrd tõsiselt. Wallach otsustas omandada ka arstikraadi ja kutselise arsti õpetusi hakati lõpuks ometi tõsiselt võtma. Praegu on tema teooriad ja seisukohad USA-s väga populaarsed. 1991. aastal esitati ta Nobeli preemia kandidaadiks

**

Kasvasin üles farmis Saint-Louise’i maakonnas. 1950-ndatel alustasime lihaveiste kasvatamisega. Veskis jahvatati meie farmi jaoks maisi, ube ja heina, millele lisati hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. Nii valmistasime ette sööta lehmadele. Kuue kuu pärast võis need lehmad müüki panna. Siinjuures on huvitav, et toites niimoodi lehmi, ei tarvitanud me ise mingeid mineraale või vitamiine. See küsimus huvitas mind väga ja ma uurisin isalt: “Isa, miks sa ei toimi meiega samuti nagu nende lehmadega?” Vastuseks kinkis isa mulle targa mõtte: “Vaiki, poiss, sa pead hindama seda, et sööd farmis toodetud tooteid, loodan, et saad sellest aru.”

Peale keskkooli astusin põllumajandusülikooli, mille lõpetamisel sain teadusliku kraadi loomakasvatusspetsialistina põllukultuuride ja mullateaduse valdkonnas. Siis sõitsin kaheks aastaks Aafrikasse, kus mul õnnestus teostada oma poisipõlve unistus – töötada koos Marlin Perkinsiga (Ameerika zooloog). Kahe aasta pärast sain telegrammi kutsega minna tööle Saint-Louise’i loomaaeda: nad vajasid veterinaari, kes teostaks loomulikku surma surnud loomade lahkamist. Olin nõus, kuid mul tuli teostada lahkamisi ka Chicago, New Yorgi ja teiste linnade loomaaedades. Tegin lahkamisi ka inimestele. Oma töö käigus uurisin inimeste ja loomade surma põhjusi. Olles teostanud 17 500 lahkamist nii loomadele kui ka inimestele, jõudsin järeldusele, et kõik, kes surid loomulikku surma, surid mittetäisväärtusliku toitumise, see tähendab toitainete defitsiidi tõttu.

Keemiliste ja biokeemiliste analüüside tulemused näitasid, et loomulik surm on tingitud ebaõigest toitumisest. See üllatas mind nii väga ja mulle tulid meelde lapsepõlvekodu lehmad. Kirjutasin 75 teadusartiklit ja -tööd, kaheksa õpikut koostöös teiste autoritega ja iseseisvalt ühe raamatu, mida müüdi meditsiiniüliõpilastele. Ajalehtedes ja ajakirjades avaldati 1700 minu kirjutatud artiklit, esinesin televisioonisaadetes jm. Minu tööd toitumisest huvitasid tol ajal väheseid. Mis mul üle jäi? Tuli asuda uuesti õppima ja saada arstiks, sest nii oli mul võimalik kasutada kõiki teadmisi toitumisest, mis olin saanud veterinaariat õppides. Veetsin 12 aastat Oregonis Portlandis, kus tegelesin arstipraksisega. Nüüd jagan teiega oma teadmisi ja järeldusi, milleni olen jõudnud nende 10–12 aastaga. Kui rakendate vähemalt 10% sellest, mida siit loete, kaitsete ennast paljude ebameeldivuste ja kannatuste eest, hoiate kokku suurel hulgal raha ning pikendate oma elu mitme tervelt elatud aasta võrra.

 

Pikaealisuse geneetiline potentsiaal on 120–140 aastat

Nüüd tahan teile öelda peamist: pikaealisuse geneetiline potentsiaal on 120–140 aastat! Tänapäeval võib üles lugeda ainult viis rahvust, kelle esindajad elavad 120–140-aastaseks Idas, Tiibetis ja Lääne-Hiinas. Neid inimesi kirjeldati juba 1934. aastal James Hiltoni Pulizeri auhinnaga pärjatud raamatus “Kaotatud horisont”. Tuginedes selle raamatu andmetele – kuigi ma oletan, et esineb mõningaid liialdusi –, peetakse maailma vanimaks inimeseks doktor Li’d Hiinast, kes sündis Tiibetis. Kui ta sai 150-aastaseks, sai dr Li Hiina imperaatorlikult valitsuselt sertifikaadi, mis tõestas, et ta on tõesti 150-aastane ja sündinud 1677. aastal. 200 aasta täitumisel sai ta teise tunnistuse. Dokument kinnitab, et dr Li suri 265 aasta vanuselt. 1933. aastal, kui ta suri, kirjutasid temast The New York Times ja The London Times, kus kõik oli üsna hästi dokumentaalselt tõestatud.

Ida-Pakistanis elas grupp inimesi, keda nimetati hunsedeks, nad olid tuntud oma pikaealisusega, elades 120–140 aasta vanuseks. Grusiinlased, kes tarvitavad hapupiimatooteid, elavad 120 aasta vanuseks. Armeenlased, abhaasid ja aserbaidžaanlased elavad täies elujõus 120–140 aasta vanuseks.

1973. aasta ajakirja National Geographic jaanuarinumbris on artikkel, milles räägitakse inimestest, kes elasid sada aastat ja rohkem. Artikkel on varustatud suurepäraste illustratsioonidega. Mulle jäid eriti meelde kolm fotot. Ühel pildil oli kujutatud 136-aastast naist. Ta istus tugitoolis, suitsetas kuuba sigarit, jõi viina ja võttis osa tantsuõhtust. Ta lõbutses ja nautis elu, mitte ei olnud aheldatud voodi külge kuskil vanadekodus. Teisel fotol oli kolm abielupaari, kes tähistasid 100, 115 ja 120 aasta pulma-aastapäeva. Kolmandal fotol oli mees, kes korjas Armeenia mägedes teed ja kuulas väikest transistorraadiot. Kõikide kirjalike andmete järgi (sünnikuupäev, ristimisandmed, sõjaväeteenistuse andmed) oli ta 167-aastane. Sel ajal oli ta planeedi vanim inimene. Läänepoolkeral on oma pikaealisusega kuulsad vilcobaba indiaanlased Ecuadoris, kes elavad Andides. Ja titicacad, kes asustavad Matchu-Picchu’s Titicaca järve ümbrust, elavad 120–140 aasta vanuseks.

Ameeriklane Margaret Steet, kes on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige vanem ameeriklane, suri puuduliku toitumise tõttu 115-aastaselt. Täpsemalt, Margaret Steetil oli osteoporoos ning ta suri tüsistuse tagajärjel, mis tekkis peale kukkumist. Seega – see vana naine suri kaltsiumivaegusesse. Tal ei olnud südame-veresoonkonna puudulikkust, vähki ega diabeeti. Väga huvitava fakti ütles tema tütar: enne surma tundis Margaret Steet suurt vajadust magusa järele. See haigus on tuntud paika nime all. Tavaliselt, kui te tarbite rohkelt šokolaadi või mõnda muud magusat, tähendab see, et teie organismis ei ole piisavalt kroomi ja vanaadiumi.

Nigeerias suri Bauli suguharu pealik 126-aastasena. Matustel kiitles üks tema paljudest naistest, et kui mees suri, olid tal suus alles kõik hambad, aga see on märk sellest, et ka kõik teised organid täitsid oma funktsiooni laitmatult.

1993. aasta juulis suri üks mees Süürias 133 aasta vanuselt. Tema nimi kanti Guinnessi rekordite raamatusse mitte selle pärast, et ta oli 133-aastane, sest paljud elavad selle vanuseni, ega ka mitte sellepärast, et ta 80-aastaselt abiellus neljandat korda, vaid sellepärast, et ta sai sellest abielust üheksa last. Kui arvestada, et iga lapse jaoks on vaja vähemalt üheksa kuud ja aasta rinnaga toitmiseks ning aasta iga lapse vahel, saab tulemuse, kus see kangelasisa sai isaks veel ka pärast sajandat eluaastat. Niisiis, ärge kurvastage, teil on veel lootust!

Järgnevalt ühest teaduslikust katsest: 1993. aasta novembris viidi Arizona osariigis läbi huvitav eksperiment. Kolm abielupaari veetsid kolm aastat isolatsioonis, kus nad sõid tervislikku toitu, mida pidid ise kasvatama, hingasid puhastatud õhku ja jõid saastamata vett. Kui nad isolatsioonist väljusid, uurisid neid Los Angelese California Ülikooli gerontoloogid (vananemisteadlased). Kõik vereanalüüsi tulemused ja teised organismi eluliselt tähtsad näitajad kanti Los Angelese ülikooli arvutisse. Arvuti prognoos oli järgmine: kui nad jätkavad elamist sellisel režiimil, võivad nad elada kuni 165-aastaseks.

Kõik see tõestab veel kord, et 120–140 aastat elada on täiesti võimalik. Tänapäeval on ameeriklaste keskmine eluiga 75,5 aastat, arstide keskmine eluiga aga 58 aastat. Niisiis, kui tahate elult tagasi võita need statistilised 20 aastat, ärge asuge õppima meditsiini!

 

Pikaealisuse eeldused: vältige mõttetuid ohte ja arste ning toituge õigesti

Selleks, et astuda pikaealiste ridadesse, on vaja teha kahte asja: esiteks tuleb hoiduda hädaohtudest, näiteks mitte astuda miinile, st hoiduda mõttetutest ja alusetutest ohtudest. Muidugi, kui mängite vene ruletti, suitsetate, joote, jooksete tipptunnil keset kiirteed, siis vaevalt, et elate 120-aastaseks. Kõik see kõlab veidralt, aga te ei kujuta ette, et aastas sureb Ameerikas tuhandeid inimesi, kes teevad just selliseid rumalusi.

Lisaks vältige palun arsti juurde minemist! Sest võimalusel nad tapavad teid! 1993. aastal avaldas Ralph Nader’s Group (Ralph Nader on tarbijakaitseadvokaat) pressiteate, milles avaldatud tulemused põhinevad kolmeaastasel USA haiglates esinevate surmapõhjuste uuringul. 1500-leheküljelise raporti andmetel tapetakse igal aastal USA haiglates 300 000 patsienti meditsiinilise hooletuse tõttu. Raportis oli kasutatud sõna “kill”, mis tähendab otsesõnu “tapmist” ja mitte seda, et patsient lihtsalt järjekorras oodates hinge heitis. See aga omakorda tähendab, et otseselt on mängus meditsiinitöötaja, kelle tõttu patsiendiga midagi juhtus. Need 300 000 inimest tapeti. Võrdluseks võib tuua fakti, et Vietnami sõjas kaotas USA kümne aasta jooksul 56 000 inimest, see teeb 4666 inimest aastas. Ja siis on kõrval süsteem, milles tapetakse 300 000 inimest aastas!

Teiseks tuleb teha enda suhtes häid tegusid, näiteks toituda õigesti. Igapäevane menüü peab sisaldama 90 hädavajalikku toitainet: 60 mineraali, 16 vitamiini, 12 peamist aminohapet ja proteiini sisaldavat valku ning kolm peamist rasvhapet. Kõigest 90 lisandit igapäevaseks dieediks, vastasel korral hakkavad arenema haigused, mis on seotud nende ainete defitsiidiga organismis. Täna kirjutatakse sellest ajalehtedes, räägitakse raadios ja televisioonis. Sellest teatakse, kuna ollakse huvitatud tervisest ja pikaealisusest. Arstid räägivad meiega sellest pidevalt. Kuigi mitte sellepärast, et neid sunnib selleks arsti elukutse. Ärge arvake, et arstid paluvad ajakirjanikke, ei. See kõik toimub sellepärast, et selline info aitab paremini lehti müüa.

 

Kui te ei investeeri iseendasse vitamiinide ja mineraalide näol, investeerite farmaatsiatööstusesse ja arstide jõukusesse!

Minu lemmikartikkel ilmus ajakirjas The Time 06.04.1992 ja seal kirjutati, et vitamiinid on suutelised jagu saama vähist, südame-veresoonkonnahaigustest ja vananemise hävitavast mõjust. Selles artiklis oli ainult üks negatiivne mõte, mille ütles välja arst, kellele artikli autor esitas küsimuse: “Mida te arvate vitamiinidest ja mineraalidest kui toidulisanditest?” Ja mida vastas see arst? “Vitamiinide neelamine ei too kasu,” arvas Victor Herbert, New Yorki Mount Sinai meditsiiniülikooli professor. “Kõik vitamiinid kui lisandid teevad meie uriini ainult kallimaks.” Kui tõlkida need sõnad üldinimlikku keelde, tuleb välja, et me kuseme dollareid, kui tarvitame vitamiine ja mineraalaineid, st kulutame asjatult dollareid vitamiinidele ja mineraalidele.

Just nimelt seda ta tahtiski öelda. Ja kuna see mõtteavaldus trükiti ära, siis peab see ju tõsi olema? Tahan sellega seoses öelda: peale seda, kui olin teostanud 17 500 lahangut – 14 501 lahangut erinevatel loomadel kogu maailmas ja 3000 inimestel, ning ise tahtsin olla alati terve, saada lapsi, lapselapsi ja isegi lapselapselapsi, ma pigem pissin välja 50 sendi jagu liigseid toitaineid, kui maksan arstile toitainetepuudusest tekkinud haiguste ravi eest. Kui te ei investeeri iseendasse vitamiinide ja mineraalide näol, investeerite farmaatsiatööstusesse ja arstide jõukusesse!

Usun kindlalt, et just meie soodustame arstide rikastumist. Perioodil 1776. aastast kuni Teise maailmasõjani kulutas USA ligikaudu 8 miljonit dollarit tervishoiule ja teaduslikele uuringutele tervishoiu vallas. Praegu kulutatakse tervishoiule 1,2 triljonit dollarit aastas ja see ei ole veel piisav. Ja kõik tahaksid, et arstiabi oleks tasuta. Kui hakkaksime kasutama põllumajanduses, täpsemalt loomakasvatuses, inimeste meditsiinisüsteemi, hakkaks teie kotletid maksma 275 dollarit 0,5 kg. Kui aga kasutada põllumajandussüsteemi, mida meie kasutame loomakasvatuses, saab viieliikmelise pere ära toita kümne dollariga kuus. Niisiis, te võite valida.

 

Vaata loengut siit.

 

Loe dr Wallachi teooriaid erinevate haiguste kohta.

Foto: www.bennyhinn.org

 

Toimetas Kadri Vilba

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6