Triksterite kliimapettuse ajalugu: kuidas on seotud Al Gore ja AOC?

10. oktoober 2019 kell 13:15



Kes on Alexandria Ocasio-Cortez ja kuidas on temast saanud keskkonnakaitsjate juhtivfiguur? Milline on tema suhe endise USA asepresidendi Al Gore’iga? Kes need inimesed sellised üldse on? Miks ma nimetan neid triksteriteks? Kuidas nad kasutavad mustkunstniku trikke, nagu näiteks käepigistusi, propageerimaks oma agendasid ja lollitamaks masse? Nad teevad seda üliedukalt. Ma peatun nendel teemadel pikemalt, aga esmalt läheme mõned aastakümned ajas tagasi ja vaatame, kuidas me üldse sattusime sellisesse olukorda, kus inimesed on hakanud kartma, et peagi saabub mingisugune kataklüsm ja maailm saab otsa.

 

Minu lapsepõlv möödus 1970ndatel ja 80ndatel ning ma mäletan, et maailmalõpu stsenaariumid olid igapäevane nähtus, eriti kui juttu tuli keskkonnakaitsest ja sellest, kuidas meie inimestena planeeti Maa hävitame.

1970ndate algul hakkasid meedias levima hoiatavad artiklid peatselt saabuvatest kliimamuutuste probleemidest. Paljud mainekad väljaanded väitsid, et naftafirmad ja Ameerika kapitalistlik süsteem põhjustavad planeedile katastroofilist kahju. Meie hulgas levitati igapäevaselt keskkonnaga seotud paanikat.

„Osoonikihis on auk, mis suureneb iga päev!“ karjuti majade katustelt. 1980ndatel oli see peamine hirmutamise teema.

Kui sa oled ära unustanud või lihtsalt liiga noor, et mäletada osoonikihi paanikat, siis siin on ülevaatlik artikkel sel teemal.

Millal sa viimati kuulsid midagi osoonikihist? Tuleb välja, et osoonikihiga on kõik korras ja see pole enam murekoht. Väga huvitav.

Mina arvan, et osoonikiht ei ole kunagi murekoht olnudki, vaid tegemist oli järjekordse bullshit-looga, hirmutamaks masse. Mis eesmärgil? See on ju ilmselge.

Kasvuhoonegaasid olid järgmine hirmutamise kandidaat, millele järgnesid happevihmad; iga järgmine keskkonnapaanika oli hirmuäratavam kui eelmine. Siis hakati meile rääkima, et planeedil saab peagi vesi otsa.

Issand!

Vähemasti olid meil poliitikud ja inimesed meelelahutusmaailmast, kes hoolisid. Üheskoos valmistasid nad reklaamvideoid, mis olid mõeldud massidele, andes meile juhtnööre, mida me teha saaksime, et „keskkonda päästa“. Kuidas meil küll vedas, et meil olid päästjateks sellised hoolivad inimesed!

Eksju?

Ma mäletan artikleid säravatelt teadlastelt ja ka koolis räägiti, et aset on leidmas globaalne KLIIMA KÜLMENEMINE ja et planeet on liikumas uude JÄÄAEGA!

Vaata aga vaata.

Kui ma teiega aus olen, siis pean tunnistama, et ma soovisin alati näha ühte suur ja villast mammutit. Lapsena mulle väga meeldis see idee ja ilmselt olin üks vähestest, kes reaalselt soovis, et uus jääaeg saabuks. Kuid mul polnud õrna aimugi, et tegemist oli üüratu valega.

Aga siis ühel hetkel vahetasid need paanikatekitajad globaalse külmenemise välja globaalse soojenemisega.

Ma pean tunnistama, et mul oli raskusi hoida kätt „Hukatuste häälte“ pulsil.

28. aprillil 1975 avaldas ajakiri Newsweek artikli ettepanekutega kliima jahenemise probleemi lahendamiseks, millest üks oli sõiduautode ärakeelamine. See kõlab väga sarnaselt tänapäeva kliimamuutuste debattidega, AINULT ET 70ndatel oli paanikaks inimese tekitatud globaalne jahenemine, mitte soojenemine. 

31. jaanuaril 1977 oli ajakirja Time kaaneloo pealkiri „Kuidas üle elada lähenev jääaeg“.

Jey Lehr ja Tom Harris selgitavad oma artiklis „Kuidas Al Gore lõi globaalse soojenemise pettuse“:

See sisaldab sellised „fakte“ nagu „teadlased“ ennustavad, et Maa niinimetatud keskmine temperatuur võib langeda kuni 5 kraadi inimese põhjustatud globaalse jahenemise tõttu. Dr. Murray Mitchell USA Ookeani ja Atmosfääri Administratsioonist (NOAA) hoiatab lugejaid, et „aastatel 1945–1968 toimunud temperatuurilangus on 1/6 samm järgmise jääaja suunas.“

Massid paistsid globaalse jahenemise ohu „omaks võtvat“. Kuid mida aastad edasi, siis vastupidiselt kliimamuutuste propageerijate ennustustele hakkas planeet taas soojenema. Kuidas saab see nii olla?

Teadlased ei eksi. See pole ju võimalik, et planeedi kliimamuutused saanuks olla tsüklilised. Midagi peaks tegema, päästmaks maailma täielikust katastroofist.

Mis oleks veel parem viis planeedi päästmiseks kui lasta inimestel välja surra? Tundub, et just sellele teadlased vihjavadki. Möödunud aastal ütles Alexandria Ocasio-Cortez (AOC), et maailm lõppeb 12 aasta pärast kliimasoojenemise tõttu.

Kas sa tead, millal viimati ennustati, et maailm lõppeb?

12/12/12

Kas pole usutav?

Näiteks möödunud sajandivahetuse ajal räägiti, et arvutid plahvatavad ning kõik elektroonika ütleb üles millenniumi tõttu. Ma kahtlustan, et praegune generatsioon on sealt ka oma nime saanud.

Kolmteist aastat tagasi, aastal 2006, ennustas Al Gore, et meil on ainult kümmekond aastat alles jäänud.

Miks küll inimesed keskenduvad nii tihti maailma lõpule? Kas me peaksime muretsema? Tundub, et massid lähevad paanikasse iga kord, kui juttu tuleb planeedi väidetavast lõpust, aga me oleme endiselt siin.

See uusim AOC ennustus toob meid aastasse 2030. Miks mul on selline tunne, et aastal 2031 näitan ma endiselt kliimapaanika tekitajate suunas ja ütlen, et see on bullshit?

Seega, kes on too AOC?

Alexandria Ocasio-Cortez (29) ehk AOC on USA poliitik, kes töötab New Yorgi esindajatekojas 14. valimisringkonna esindajana. Sinna ringkonda kuulub Bronxi idapiirkond ja osaliselt Queensi keskosa New York Citys. Ta on demokraatide partei liige.

Et paremini mõista preili Cortezi, vaadakem keskkonnapaanika tekitajate eelmist meistriteost. Lavale astub Al Gore – mees, kelle 2006. aasta maailmalõpu ennustustest eelnevalt juttu oli.

Albert Arnold Gore Jr. (71) on USA poliitik ja keskkonnakaitsja, kes teenis 45. asepresidendina aastatel 1993–2001. Gore oli Bill Clintoni paariline nende edukas 1992. aasta presidendikampaanias, paar valiti tagasi ametisse ka 1996.

Tema võimuletõus ei olnud üllatus. Ja muidugi, kui juttu on poliitikast, siis seal polegi üllatusi.

Tennessee osariigis elas kord üks mõjukas senaator nimega Al Gore Sr. Ta hoolitses selle eest, et tema poeg valitaks USA esindajatekoja liikmeks, juunior tegutseski seal aastail 1977–1985. Seejärel tegutses ta USA senatis aastail 1985–1993.

Gore-juunior väitis kindlameelselt, et maailm saab hukka, kui me ei lõpeta fossiilkütuste kasutamist.

Nage me teame, sai Gore’ist Bill Clintoni ajal USA asepresident. Selles rollis õnnestus tal kehtestada poliitika ja asjakohane rahastus, kindlustamaks, et kliimamuutus saaks USA valitsuse peamiseks eesmärgiks. Gore’i missioon saigi kõrgendatud tähelepanu, kui Clinton andis talle täieliku vastutuse vastloodud Säästva Arengu Nõukogu (President’s Council on Sustainable Development) eesotsas.

25. aprillil 1997 üle vaadatud volikogu värskes põhikirjas seisis „Volikogu tegevusulatuste“ all: „Nõustada presidenti poliitikavalikute riigisisesel rakendamisel kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Nõukogu ei peaks arutama globaalse soojenemise teadust, vaid peaks selle asemel keskenduma riikliku ja kohaliku kasvuhoonegaaside vähendamise poliitika rakendamisele, tegevusele ja kohandustele USA majanduses ja ühiskonnas, mis suurendavad keskkonna ja ühiskonna kasu, vähendades majanduslikku mõju ja on kooskõlas USA rahvusvaheliste lepingutega. Nõukogu peaks vähemalt kindlaks määrama ja julgustama heitkoguste vähendamise potentsiaalselt korduvaid kasvuhoonegaaside näiteid erinevates sektorites ja ühiskonna eri tasanditel.“

Mõelgem nüüd korra sellele: volikogule anti ülesanne nõustada presidenti „jätkusuutliku arengu“ teemadel ning alternatiivsed vaatepunktid kliimamuutuse teadusele olid tegelikult välistatud, tegemist oli ette teada järeldusega, et Clintoni administratsioon hakkab liikuma Gore’i soovitud suunas. Veel enam, nende 1999. aastal presidendile suunatud raporti „Advancing Prosperity, Opportunity and a Healthy Environment for the 21st Century“ („Heaolu, võimaluste ja tervisliku keskkonna edendamine 21. sajandil“) esikaanel seisis tekst: „Meie aruanne sisaldab konsensussoovitusi selle kohta, kuidas Ameerika saab kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ja astuda muid samme kliima kaitsmiseks.”

Gore’i strateegia vundamendiks oli kindlustada, et kõik kõrged valitsusametnikud, kes olid vähegi seotud kliimamuutuste poliitika rahastamisega, oleksid kõik üksmeelel tema nägemusega. Energeetikaministeerium, Keskkonnakaitseagentuur, Riiklik teadusfond, Haridusministeerium, NOAA ja NASA olid asjaosalised agentuurid.

Lehr ja Harris toovad oma artiklis välja Gore’i mõjuvõimu:

Dr. William Happer, kes oli tol ajal Energeetikaministeeriumi energiauuringute direktor, tunnistas Kongressi ees aastal 1993, et teaduslikud andmed ei kinnita inimese põhjustatud globaalse soojenemise hüpoteesi. Gore hoolitses selle eest, et Happer vallandataks koheselt. Viisteist aastat hiljem, aastal 2008 sõnas Happer: „Mul on olnud au saada vallandatud Al Gore’i poolt, sest ma keeldusin kaasa minemast tema häirekellaga. See töökoht ei olnud minu jaoks niivõrd oluline.“

Al Gore suutis ära kasutada ka oma nähtavuse, Nobeli preemia, filmiauhinnad ja tema osalemine süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemisel ja muudes skeemides teenis talle terve varanduse. Kui tema ametiaeg aastal 2001 asepresidendina läbi sai, oli tema varanduse netoväärtus 2 miljonit dollarit. Praegu on tema varandus üle 200 miljoni dollari.

Aastal 2006 produtseeris Gore filmi „Ebamugav tõde“ („An Inconvenient Truth“).

Nagu eelpool mainitud, siis üks Gore’i väiteid oli, et kui me ei hakka tähelepanu pöörama „kliima muutusele“, siis on meil veel ainult kümmekond aastat aega.

Gore teatas, et kui me ei astu „drastilisi samme“ kasvuhoonegaaside vähendamiseks, jõuab maailm kümne aastaga punkti, kust pole võimalik enam tagasi tulla. Ta nimetas seda „tõeliseks planetaarseks hädaolukorraks“. Aga need kümme aastat said täis kolm aastat tagasi ning kliimapaanika tekitajad on oma maailmalõpu kuupäeva taaskord edasi lükanud.

Siin veel üks väljavõte Lehri ja Harrise artiklist:

Oma filmis esitas ta mitmeid jahmatavaid pilte, visualiseerimaks maailmalõpulisi tagajärgi, mida ennustati, juhul kui fossiilkütustel lastakse edasi planeeti soojendada. Nendeks piltideks olid sulavad jääliustikud, surevad jääkarud, haiguste levimine, rannikuäärsete linnade üleujutamine, tervete linnade minemapühkimine orkaanide ja tornaadode poolt ning toiduvarude hävimine põua tõttu.

Selline massiivne propaganda mängis suurt rolli terve generatsiooni hirmutamises tuleviku ees, pannes noori ja ka täiskasvanuid tundma süümepiinasid rolli üle, mida nemad ja nende kodumaa väidetavalt mängivad meie kauni planeedi hävitamise nimel.

Tänapäevani üritatakse meid panna süümekaid tundma, kui me kasutame „fossiilkütust“ oma auto liikuma panemiseks või meie kodu ja äri soojendamiseks.

Kuid põhipoint on selles, et praktiliselt kõik, mida Gore ja AOC oma kliimamuutuste agendas väidavad, on kas puhas vale või äärmisel juhul valesti esitatud informatsioon.

Kas hr Gore tegelikult üldse hoolib keskkonnast?

Pärast valitsusaega on ta oma maailmalõpu väidetega teeninud miljoneid. Tal on suured villad, ta lendab ringi „saastavate“ eralennukitega ning müüs isegi ühe oma äridest 70 miljoni dollari eest naftafirmale. Arvatakse, et Gore’i „süsiniku jalajälg“ on üle 20 korra suurem kui keskmisel ameeriklasel.

Temast võib saada isegi maailma esimene globaalse kliimasoojenemise miljardär. Pole raske mõista tema motivatsiooni.

Ma räägin sellest kõigest, et mõista, kuidas me üldse nii kaugele sattusime.

Gore on ilmselt suurim eestvedaja, kelle mõjul enamik maailma inimesi oma mõttemaailma ja käitumisharjumisi keskkonnateemadel kohandavad.

AOC-d poleks kunagi tulnud, kui polnuks Al Gore’i. Mis neil kahel tegelasel veel ühist on?

Nad tõlgendavad oponendi väiteid valesti ning siis vaidlevad selle üle. Sellised ongi triksterid.

 

Autor: ShadowTiger

Tõlkis ja toimetas Hando Tõnumaa

 

Artikkel ilmus portaalis www.johnlebon.com

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6