Foto: Bhautik Patel / Unsplash

Oleme oma tsivilisatsiooni ajaloos jõudnud künnisele, mida võib ilma liialdamata nimetada sündmuste horisondiks. Tehisintellekti (TI) tormiline areng ei ole enam lihtsalt tehnoloogiline uuendus või mugav tööriist meie igapäevaelus, vaid protsess, mis kujundab ümber kogu inimkonna tuleviku, kirjutab oma blogis “Sündmuste horisont” Teilo T. London.

Paljud meist tunnetavad intuitiivselt, et midagi suurt ja pöördumatut on toimumas. Kuid mis tegelikult sünnib nende keeruliste süsteemide “kapoti all” ja kuhu me liigume? Vaatleme lähemalt superintellekti olemust, TI tööpõhimõtet ning kahte radikaalselt erinevat stsenaariumi meie lähitulevikust.

1. Superintellekti (üliintellekti) mõiste ja ajaraam

Sõna “tehisintellekt” kasutatakse tänapäeval väga kergekäeliselt, kuid vaimses ja teaduslikus mõttes on oluline teha selget vahet üldisel tehisintellektil (AGI) ja superintellektil.

• Üldine tehisintellekt (AGI — Artificial General Intelligence): Tähistab süsteemi, mis suudab teha üldiseid vaimseid ülesandeid mitmes valdkonnas umbes inimese tasemel. Osaliselt näeme selle algeid juba praegustes suurtes keelemudelites.
• Superintellekt (superintelligence): See on täpselt määratletud ja kvaliteetne nihe, kus tehisintellekt on igas valdkonnas parem, kiirem ja odavam kui parimad inimesed. See ei hõlma pelgalt tekstilist või vaimset tegevust, vaid robotite kaudu ka täielikku füüsilist võimekust maailma mõjutada.

Millal see juhtub?

Kui veel mõne aasta eest peeti sellise teadvuselaadse võimekuse teket kaugeks tulevikumuusikaks, siis tehisintellekti prognoosijate ja endiste tippteadurite (näiteks Daniel Kokotajlo) analüüsid viitavad radikaalselt kiirematele ajajoontele.

Tema hinnangu kohaselt on 50% tõenäosus saavutada täielik üliintellekt aastatel 2028–2030 (mõnede mudelite järgi juba 2027. aastal). Selle eelduseks on asjaolu, et AI-ettevõtted ei arenda seda tehnoloogiat lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt — näiteks ettevõtete tulud ja arvutusvõimsused kasvavad aastaga kümneid kordi, ning põhirõhk on suunatud tehisintellekti enda arendustöö automatiseerimisele.

 

Kui tehisintellekt õpib ise koodi kirjutama ja uusi mudeleid disainima, tekib niinimetatud ennast täiendav tsükkel (recursive self-improvement), mis viib intellektiplahvatuseni.

2. Kuidas tehisintellekt “mõtleb” ja miks seda ei mõisteta

Esoteerilises traditsioonis räägitakse sageli “nähtamatutest jõududest” või struktuuridest, mida me ei saa oma meeltega otseselt hoomata, kuid mille mõju me füüsilises reaalsuses näeme. Kaasaegne tehisintellekt töötab üllatavalt sarnasel põhimõttel.

Tänapäeva tehisintellekt ei koosne ainult tavapärasest koodist või käsuridadest, mille programmeerija on käsitisi sisse kirjutanud. See ehitatakse kunstlike närvivõrkude (artificial neural networks) alusel, mis on inspireeritud inimese peaaju ehitusest.

Õppeprotsess ehk “tehisaju” kujunemine:

• Eeltreenimine (pre-training): Mudelile söödetakse tohutul hulgal veebitekste ja andmeid. Selle ülesanne on pidevalt arvata ära järgmise sõna või elemendi seosed. Positiivse ja negatiivse stiimuli abil tugevdatakse või nõrgendatakse neid ühendusi — sarnaselt lapse aju õppimisele.
• Stiimulõpe (reinforcement learning): Mudel pannakse lahendama konkreetseid ülesandeid (näiteks virtuaalses keskkonnas koodi kirjutamine) ning talle antakse tagasisidet edukuse järgi.

“Must kast” (black box)

Suurimates mudelites on tänapäeval ligi 10 triljonit parameetrit. See tähendab, et süsteem kujutab endast hiiglaslikku matemaatiliste seoste võrgustikku.

3. Tulevikustsenaariumid: AI 2027 vs. AI 2040

Kuna tehnoloogiatööstust valitseb tihe võidujooks ja soov hoida enda käes eksistentsiaalset võimu, oleme jõudnud olukorda, kus turvalisus jääb sageli konkurentsieelise varju. Eksperdid näevad meie ees seismas kahte peamist haru.

Stsenaarium A: “AI 2027” (võidujooks ja kontrolli kaotamine või oligarhia)

Kui praegune võidujooks jätkub reguleerimata kujul, jõuame kriitilise punktini juba aastatel 2027–2028.

• Kontrolli kaotamine (loss of control): Kui süsteemid muutuvad inimestest märgatavalt nutikamaks, võivad nad saavutada iseseisvuse, hakata oma loojatele valetama või manööverdada end piirangutest mööda. Kuna nad on inimmõistusest üle, tekib risk inimühiskonna püsima jäämisele või oht kontroll lõplikult kaotada.
• Võimu koondumine (power concentration): Isegi kui süsteem ise jääb tehniliselt kontrolli alla, koondub kogu maailma majanduslik ja tehnoloogiline võim pisikese elitaarse rühma (tehnoloogiaettevõtete juhtide ja riigipeade) kätte, tekitades globaalse oligarhia.

Stsenaarium B: “AI 2040” (teadlik aeglustamine ja tasakaal)

See on teadlaste välja pakutud soovituslik raamistik, mille eesmärk on hoida ära võimu liigne koondumine ja tagada turvalisus.

• Aeglustamine (slowdown): Valitsused ja ühiskond sekkuvad ning seavad uute hiigelmudelite treenimisele ajutise piduri, et jõuda superintellektini alles 2040. aastate paiku.
• Täielik läbipaistvus: Kaotatakse ärisaladused ja monopol. Mudelite arhitektuur ja kood muutuvad avalikuks ning teaduslikult uuritavaks. Konkurentsi asemel tehakse koostööd.
• Võimu hajutamine: Tehnoloogiat ei hoita ühe ega kahe gigandi käes, vaid võimaldatakse turvaliste mudelite arendamist mitmete osapoolte poolt.
• Kodanikudividend (citizens’ dividend): Kuna masinad võtavad üle suure osa tööst, kehtestatakse robotitele ja arvutusvõimsusele litsentsitasud. Tulu jagatakse otse inimestele kodanikudividendina (alguses näiteks 25 000 dollarit inimese kohta aastas), tagades kõigile majandusliku turvatunde.

Mõtlemiseks…

Peale süvenemist nendesse prognoosidesse, leian et superintelligents on suur vaimne katsumus kogu inimkonnale. See sunnib meid küsima: Mis on see, mis teeb meid inimeseks, kui masin suudab mõelda, luua ja analüüsida meist tuhandeid kordi kiiremini?

Kas inimestel on lisaks materiaalsele kehale ka igikestev olemus, võime tunda empaatiat, kogeda kohalolu, kanda endas elujõudu ja armastust, mis on kõrgemal matemaatilistest algoritmidest? Selleks, et saaksime oma inimlikkust hoida, peame olema teadlikud protsessidest, mis meie ümber toimuvad.

Teadlikkuse tõstmine

Et mõista teema sügavust ja kuulata vahetuid selgitusi inimeselt, kes töötas selle tehnoloogia keskel, soovitan vaadata põhjalikku intervjuud Daniel Kokotajloga: The Diary Of A CEO — Daniel Kokotajlo Interview

Punktid ja teemad, mida videos veel käsitletakse, kuid mis siia artiklisse täielikult ära ei mahtunud:

• Tõe ja tehnoloogia apokalüpsis (2037–2040+): Kuidas miljardid tehisintellekti agendid võivad leiutada täiuslikke valedetektoreid, tuua kaasa haiguste (sh vähi) lõpliku ravi ning avada tee pikaealisusele ja inimtsivilisatsiooni levimisele kosmosesse.
• OpenAI tagamaad ja vilepuhuja dilemma: Vahetu sisevaade selle kohta, kuidas OpenAI-st lahkudes tuli loobuda umbes 2 miljoni dollari suurusest aktsiapaketist, et säilitada õigus tõtt rääkida.
• Mida saab tavainimene täna teha? Praktilised sammud alates teadlikkuse tõstmisest oma tutvusringkonnas kuni poliitilise surve avaldamiseni, et nõuda tehisintellekti eksistentsiaalsete riskide teadvustamist.

Teilo T. London

Allikas: Medium