Foto: geralt / pixabay.com

Arvutiteadlased usuvad, et just jõuvõtetega on võimalik muuta seda, kuidas tehnohiiglased meie andmete ja privaatsusega ümber käivad. Tehnohiidudel võivad ju olla peened algoritmid, kuid need on mõttetud, kui väljaõppeks pole piisavas koguses õigeid andmeid. “Tehisintellekti süsteemid sõltuvad meie andmetest. See on lihtsalt fakt – nii nad töötavad,” ütleb arvutiteadlane Nicholas Vincent. “Lõppkokkuvõttes on see viis, kuidas avalikkus võimu võiks haarata.”

Iga päev jätab su elu endast maha digitaalsete leivaraasukeste raja, mida tehnohiiud sinu jälgimiseks ära kasutavad. Sina saadad meili, tellid süüa, striimid saadet. Nemad saavad vastutasuks väärtuslikke andmepakikesi, et ehitada üha selgem pilt sinu eelistustest. Need andmed söödetakse masinõppivatesse algoritmidesse, et sihtida sind reklaamide ja soovitustega. Google aga vahetab su andmed raha vastu ning pistab tasku enam kui 120 miljardit dollarit reklaamitulu aastas.

Andmestreigist andmemürgistuseni

Sellisest asjade korraldusest on järjest raskem välja pääseda. Aastal 2019 tegi tolleaegne Gizmodo reporter Kashmir Hill endale mäletatavasti nime sellega, et üritas viit peamist tehnohiidu oma elust välja lõigata. Naine piinas end niiviisi kuus pikka nädalat, üritades kuidagiviisi oma elementaarsed digiasjad aetud saada. Tehnohiidusid ei pannud see aga sekundiks sügelemagi.

Nüüd on Northwesterni ülikooli teadlased käinud välja värsked viisid, kuidas sellist ebavõrdsust tasakaalu suunas kangutada, kasutades kauplemiseks meie kollektiivseid andmeid. Tehnohiidudel võivad ju olla peened algoritmid, kuid need on mõttetud, kui väljaõppeks pole piisavas koguses õigeid andmeid.

Oma uues töös, mis käesoleval nädalal Arvutusmasinate Assotsiatsiooni (ACM – Association for Computing Machinery) konverentsil Fairness, Accountability, and Transparency (õigluse, vastutuse ja läbipaistvuse konverents) esitlusele tuleb, tutvustavad filosoofiadoktorandid Nicholas Vincent, Hanlin Li ja kaasautorid kolme meetodit, mida avalikkus enda kasuks ära võiks kasutada.

• Andmestreigid, mis on inspireeritud tavalistest, nt tehasestreikidest. Näiteks võiks oma andmeid kinni pidada või kustutada, nii et tehnofirmad neid kasutada ei saaks, lahkuda mõnelt platvormilt või installida privaatsustööriistad…
• Andmemürgistuse tekitamine, kasvõi väärtusetuid või kahjulikke andmeid edastades. Näiteks klikib brauserilaiendus AdNauseam absoluutselt kõigile sulle söödetud reklaamidele, ajades niiviisi segadusse Google’i sihtreklaamide algoritmid.
• Teadlik andmeedastus ehk väärtuslike andmete andmine selle platvormi konkurendile, mille vastu te protestida tahate – näiteks laadides oma Facebook’i fotod üles hoopis Tumblr’isse.