Foto: Pexels / cottonbro

Maailma Majandusfoorum (WEF) lavastab järjekordse küberrünnaku õppuse, jätkates ettevalmistusi potentsiaalseks küberpandeemiaks, mis foorumi asutaja Klaus Schwabi sõnutsi saab olema käesolevast globaalsest kriisist karmim. Cyber Polygon 2021 lavastab simulatsiooni rünnakust tarneketi pihta. Kas Cyber Polygon 2021 kujuneb pandeemia vastumeetmete simuleerimisel sama prohvetlikuks kui Event 201, mille käigus lavastati 2019. aasta oktoobris koroonaviiruse pandeemia? 

SolarWindsi häkkimine kõlas kui äratuskell tarneahela jätkuva haavatavuse suhtes nii riiklike kui ka eraorganisatsioonide kaudu, olles ühtlasi hoiatus selle eest, et järgmine sissemurdmine võib osutuda eksponentsiaalselt tõsisemaks, levides läbi mistahes internetiga ühendatud seadme.

Mulluse Cyber Polygoni – küberrünnaku õppuse ja digipandeemia ennetamise seminari kiiluvees on WEF teada andnud, et 2021. aasta “küberpolügooniks” on kalendrisse kirjutatud 9. juuli. “Covidi karakteristikutega küberrünnak leviks kiiremini ja kaugemale, kui ükski bioloogiline viirus,” resümeerib Maailma Majandusfoorum.

Cyber Polygon 2021 simuleerib väljamõeldud küberrünnakut, kus osalejad tosinatest riikidest rakendavad abinõusid suunatud rünnaku vastu korporatiivse ökosüsteemi tarneketi pihta reaalajas.

Nagu nentis WEF, oli Covid-19 oodatud oht – nagu ka selle digitaalne ekvivalent. Veelgi enam, “Covidi karakteristikutega küberrünnak leviks kiiremini ja kaugemale kui ükski bioloogiline viirus. Selle reproduktiivne kiirus ületaks koroonaviirusega kogetu ligikaudu kümnekordselt.”

Siinkohal kirjeldame kolme õppusest Cyber Polygon 2020 esiletõusnud trendi, mis aitavad paljastada, mida avalik ja erasektor digipandeemia eel ette võivad võtta. Aga kust üldse küberpandeemia mõiste pärit on?

Eeldatav küberpandeemia

Oma tervituskõnes õppusel Cyber Polygon 2020 hoiatas WEF-i asutaja Klaus Schwab “küberpandeemia” eest, mis oleks hullem kui praegune globaalne kriis. “Me kõik teame, aga pöörame siiani ebapiisavat tähelepanu hirmuäratavale stsenaariumile kõikehaaravast küberrünnakust, mis võib täielikult seisata energiavarustuse, transpordi, haiglateenused, meie ühiskonna tervikuna,” ütles ta. “Covid-19 kriis paistaks selles mõttes suurema küberrünnaku kõrval väikese segadusena.”

Schwab lisas, et on oluline kasutada Covid-19 kriisi kui õigel ajal antud võimalust mõtiskleda küberturbe kogukonna õppetundide üle, et ammutada ning parandada meie ettevalmistamatust potentsiaalseks küberpandeemiaks. Olukorras, kus digitaalne maailm vägisi meie meie füüsilisse ja bioloogilisse maailma tungib, võib efektiivne küberrünnak ohustada kõike, mis internetiga ühendatud on, sealhulgas:

• meditsiiniseadmeid, mis inimesi elus hoiavad
• asjade interneti (IoT) ökosüsteemi ühendatud seadmeid, mille abil töötavad nutikodud (st kaamerad, mikrofonid, andurid jms)
• kehade interneti (IoB) ökosüsteemis digitaalselt ühendatud inimesi
• globaalseid finantssüsteeme
• energiavõrke
• reoveepuhasteid
• riiklikke IT-süsteeme
• sõjaväelist ja kaitseinfrastruktuuri
• jmt

Praegu “on ainus viis Covidi laadse küberrünnaku eksponentsiaalse leviku peatamiseks need miljonid haavatavad seadmed üksteisest ja internetist täielikult lahti ühendada,” ütleb WEF. Aga üksainus päev ilma internetita läheks meie majandustele maksma enam kui 50 miljardit dollarit, ja siia lisanduks veel majanduslik ja sotsiaalne kahju sellisel puhul, kui need seadmed on ühendatud põhiteenustega nagu transport ja tervishoid.

On ütlematagi selge, et küberpandeemia tabaks kui tsunami vaat et kõik ühiskonna aspekte. Saatan peitub aga pisiasjades ning küberpandeemia puhuks pakutud lahendused võivad osutuda meie isikuvabadusele oluliselt ohtlikumaks kui küberrünnak ise.