29. detsember 2022 kell 10:57
Teadusuudis.ee vahendab, et enamikke kõrge vaktsineeritusega riike räsib tänaseks liigsuremus, mis pole Covidiga seotud. Näiteks Austraalias oli 2022. aasta esimeses pooles üldsuremus 17% kõrgem kui varasemate aastate keskmine.[1]
Ühendkuningriigis (ÜK) on tänavu, seda nii enne kui pärast kuumalainet, tuvastatud u 15% liigsuremus.[2] Alates maist 2022 on ÜK-s olnud 24 440 liigset Covidiga mitte seotud surma, mille põhjuseks on peamiselt südame- ja veresoonkonna haigused.[3] Liigsuremus esineb kõikides vanusegruppides, kahjuks ka noortel. Nt. Inglismaal on olnud 0-24 aastastel liigsuremus 2021. a maist alates. On hästi teada, et seda vanusegruppi koroona ei ohusta.[4] Hämmastaval kombel ei paista viimaste aastate jooksul koroonakriisi juhtinud spetsialistid ega meedia märkama liigsuremuse probleemi. ÜK spetsialistid, kes lõid 2020. a märtsis meedias häirekella, kui nädalas oli 1379 liigset surma, olid samas 2022. a oktoobris hääletud, kui liigsete surmade arv nädalas oli tõusnud 1822-ni.
USAs on 2020. a juunist 0-24 aastaste vanusegrupis kokku 17 000 liigset surma. Kui eakate liigsuremus oli ilmne juba 2020. a märtsis, siis alla 24-aastasel täheldati samal ajal alasuremust.[5] [6]
Liigsuremust saab vaid osaliselt siduda kuumalainetega, sest paljudes riikides esines liigsuremust ka ajal, mil kuumalainet polnud. Peale selle on paslik küsida, kuidas peab kuumalainele vastu vaktsiinide poolt kahjustatud süda ja veresoonkond? Selle asemel, et teemat uurida, põhjendatakse meedias äkksurmasid vägagi veidrate põhjustega nagu kõhuli magamine, teleri vaatamine, liiga aktiivne rohimine aias vms. Ilma teemat korralikult uurimata ei saa väita, et vaktsiinid põhjustaksid liigsuremust, ega seda ka välistada.
Tänavu kevadel ajakirjas Nature avaldatud Iisraeli uuring näitas näiteks, et 16-39-aastaste hulgas on esmaabikutsete arv ägeda koronaarsündroomi ja südameseiskumise tõttu kasvanud 25%, ning see oli tugevalt seotud just mRNA vaktsiinidega, mitte koroona põdemisega.[7]
Prof Irja Lutsar väitis 18. oktoobril Tallinnas toimunud koroonavaktsiinide tüsistusi käsitleval konverentsil, et liigsuremus pole vaktsineerimisega seotud. Ta võrdles selle kinnituseks Eesti maakondade vaktsineerituse taset liigsuremuse määraga ja leidis, et nende vahel puudub seos. Ometi oleks korrektse järelduse tarvis vaja vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste üldsuremust võrrelda vanusegrupiti, mitte kaudselt maakondade suremuse määra kaudu, mida mõjutavad lisaks vaktsineerimisele arvukad muud tegurid.
Ettevaatlikuks võiks teha ka ÜK statistikaameti (Office for National Statistics, ONS) suremuse andmed aastast 2021. Andmeid analüüsinud teadlased (prof Norman Fentoni jt) leidsid, et vaktsineerimine ei vähendanud üldsuremust. Pigem esines üldsuremuses tõus vahetult pärast vaktsineerimist.[8] [9] Vaktsineerimata inimeste hulgas tekkis liigsuremus sama vanusegrupi vaktsineerimise haripunktis. Teisisõnu jäi üle 80-aastaste vaktsineerimata inimeste suremuse haripunkt samasse aega, kui seda vanuserühma vaktsineeriti. Sama anomaalia esines ka vanusegruppides 60-69 ja 70-79. Kui eelnevatel aastatel oli vanusegruppides 60-69-, 70-79- ja 80+ suremuse haripunktid olnud ühel ja samal perioodil, siis aastal 2021 registreeriti haripunkt ajal, mil vastavat vanusegruppi vaktsineeriti.
Andmetest jäi lisaks mulje, justkui muutuksid vaktsineeritud pärast teist doosi surematuks, sest nende Covidiga mitteseotud suremus oli nende hulgas korraga oluliselt madalam kui ajalooline suremus samas vanusegrupis. On ebatõenäoline, et vaktsineerimine vähendaks päriselt Covidiga mitteseotud suremust. Parim, mida vaktsiinidelt võib oodata, on Covid-surmade vähendamine ja see, et muudel põhjustel aset leidev suremus ei kasva. Autorite hinnangul oli ametlikus statistikas avastatud anomaaliate tõenäoliseks põhjuseks vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vale kategoriseerimine. Nii võib juhtuda, näiteks kui suremusstatistikas loetakse vaktsineerimata isikuteks ka need, kelle vaktsiinikuur on lõpetamata. Oluline on teadvustada, et märkimisväärne osa vahetuid kõrvaltoimeid ilmneb just 1-2 nädalat pärast vaktsineerimist, mil inimese vaktsineerimiskuur pole veel lõpetatud.
Prof Fentonil on üle 300 avaldatud publikatsiooni ja aastal 2020 avaldas ta mainekates teadusväljaannetes kümneid artikleid, mis käsitlesid Covid-statistikat. Ent alarmeeriv on täheldada, et vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse suhtes kriitilisi artikleid on prof Fentonil olnud keeruline, kui mitte võimatu avaldada.
Allikas: Teadusuudis.ee
Viited:
Teadusuudis.ee artikli koostas Kaart Saarma, MSc
Toimetas Mariann Joonas
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.