Teadlaste sõnul on 72 uus 30

28. veebruar 2013 kell 8:52



11

Financial Times kirjutab, et inimese eluiga on viimase sajandi jooksul pikenenud nii oluliselt, et teadlaste arvates on 72 uus 30. Saksamaal asuva Max Plancki demograafiauuringute instituudi andmetel on surmariski alandamine olnud alates 1900. aastast nii tõhus, et keskmine eluiga on tõusnud kiiremini kui kogu eelmise 200 sajandi jooksul, mil kaasaegne inimene arenenud on.

 

Kuid eluea kiire tõus on pannud industriaalmaad olukorda, kus nad ei ole valmis toime tulema nii paljudele inimestele pensionimaksete tegemise kuludega nii pika aja vältel.

Inimeste eluea pikenemist uuriv teadustöö vaatles Rootsi ja Jaapani meeste eluiga ning leidis, et veel 1800. aastal oli see pigem sarnane varajaste kütt-korilaste elueaga kui täiskasvanud meeste elueaga tänapäeval neis maades. Varajastel kütt-korilastel oli sama suur surma tõenäosus 30 aasta vanuselt kui praegusel ajal on 72 aasta vanuselt.

Teadlaste sõnul on raske ette ennustada, kui palju on võimalik keskmist eluiga veel pikemaks venitada. Uuringus ei püütud teha järeldusi, kas inimese eluea pikendamine on moraalne või soovitud, vaid eelkõige võrreldi seda, kuidas tõenäosus kindlas vanuses surra on aja jooksul muutunud. Varajaste inimeste eluea orienteeruva pikkuse leidmiseks kasutati vangistuses elavate šimpansite ning tänapäeva kütt-korilaste hõimude kohta olevaid andmeid.

 

Euroopa on hädas vananeva rahvastikuga

Eluea pikenemine lisab veel ühe probleemi Euroopa praegustele raskustele. Ükski teine riik ei maadle vananeva rahvastiku probleemiga nii tõsiselt kui Soome, kus praegu on 100 tööealise elaniku kohta 53 pensionäri ja last. See ülalpeetavate määr aga jõuab ennustuste kohaselt 15 aastaga 75 ülalpeetavani 100 tööealise isiku kohta.

Euroopa Nõukogu on olukorra lahendamiseks välja pakkunud, et pensioniiga tuleb siduda keskmise eluea tõusuga. Soome ühe suurfirma juht on öelnud, et lisaks sellele, et püütakse julgustada inimesi varem tööle asuma ning pikemalt töötama, tuleks ka rohkem tööjõudu importida.

Suurbritannias arutatakse samuti võimalust siduda pensioniiga keskmise eluea määraga. Kuid see idee toob kaasa hulga küsimusi, nagu näiteks see, et tõusnud eluiga ei peegelda tingimata seda, et tõuseks ka hea tervise juures olemise iga. Samuti erineb eluiga suuresti erinevates ühiskonnakihtides.

Sir Michael Marmot, rahvusvaheliste majandusolude ja tervise seoste spetsialist kommenteeris Financial Timesile, et “pensioniea tõstmine peaks olema pigem seotud rahva tervise kui elueaga, olemaks kindel, et kõik on piisavalt terved, et töötada. Kui pensioniiga tõuseb, siis sotsiaalse redeli alumistel pulkadel asuvatel inimestel jääb vähem aastaid vanaduspõlve nautida kui neil, kes on redeli ülemises osas.”

 

Allikad: Financial Times 1, PNAS, FT 2, FT 3 

 

 

Toimetas Katrin Suik