Anthony Paul Moo-Young (s. 1954), keda kutsutakse nimega Mooji, on Jamaicalt pärit vaimne õpetaja. Moo-Young on kõrgema teadlikkuse seisundeid uuriva ja praktiseeriva guru Papaji õpilane, kes omakorda oli kuulsa india guru Ramana Maharshi (1879–1950) jünger. Alates 1999. aastast on Mooji jaganud oma vaimseid teadmisi inimestele, kes tulevad ta juurde tõde otsima kõikjalt maailmast. Järgnev vestlus leidis aset Mooji ja maailmaparandajast intervjueerija Pieter Duijves´ vahel.

Pieter: Pärast eluaegset otsimist olen lõpuks hakanud aru saama enda olemusest ja nüüd tahaksin teada, mida peaksin elus edasi tegema. Olukorrad mu elus tulevad ja lähevad, mõni neist kestab kauem ja tundub tähendusrikkam, kuid siis need hajuvad ja kaovad. Ma ei tunne enam vajadust suhete, töö ja isegi enese identiteedi järele. Viimased viis aastat olen lihtsalt püüdnud rahulikult olla ja nautida olemist, kuid minus tekib aeg-ajalt rahutus ja küsimused: “Kas elul on eesmärk? Kas lihtsalt olemine on piisav?”

Mooji: Meis tekivad mõtted, kas sinna “mida teha” hetke jõudmise tulemus on hea, sest meie meel otsib ikka tegevust ja meelelahutust. Ehk on see, irooniaga öeldes, kõrgeim ja jumalikum igavus? Samas, keegi ei saa lihtsalt istuda ja olla, sest pidevalt toimub midagi vastavalt universumi ja elujõu seadustele. Me ise ei ole tegelikult “tegijad”, kuigi tegevused toimuvad tänu meie kehale. Paljud on tundnud jõudu, mis paneb meie keha tegutsema – see jõud on kõikjal, nii sipelgates kui ka pilvedes. Aastaid tagasi ütlesin, et pilve sees ei ole teist pilve, puu sees puud ja inimese sees inimest – on vaid teadvus ja elujõud, mis väljendab ennast.

See, mida teha ja öelda, tuleneb meie meeltest ja mõistusest – kohast, kust tuleb see hääl ja küsimus. Mõistuse töö ongi küsida, mis sul on ja kes sa oled, kuid ta ei ole sina ise. Mõistuse ülesanne on tekitada ja lahendada probleeme. Mida teha, kui sul ei ole talle midagi anda? Naudi iseennast. See ei pea olema põnevuse tundmine, see võib olla kestev puhta rõõmu vibratsioon ja tühjus. Ego puudumine on vabanemine ja puhas rõõm. Sellisel puhtal kujul olemine on meie loomulik olek, puuduvad kinnisideed tegevusest. Tegevused jätkuvad ja võtavad uue suuna ning tekitavad uue tunde meie sees, mida ei suuda mitte miski kustutada. Seda tunnet ei saa keegi kirjeldada, isegi mitte Buddha. Võib ainult öelda: “Tule ja maitse.” Kui armunud tüdrukult küsida, mis on armumise tunne, siis ei oska ta sulle vastata, sest seda peab ise tundma.

Seega, juhtides tähelepanu oma olemuse tuumale, mis avanedes tekitab rõõmu, kaovad probleemid, plaanid ja tegevused – kuid mitte armastus. Kõik kaob ja alles jääd vaid sina ise selles tundes, ei teki enam küsimust, mida teha või öelda. Kõnelemine ja teod juhtuvad enesestmõistetavalt, neid ajendab nähtamatu jõud. Kes see on, kes sinuga räägib, Pieter?

Pieter: Ilmselt ikkagi mõistus. Nagu ma ütlesin, olen viimased viis aastat proovinud nautida igat päeva ja lihtsalt näha, kuidas kõik tegevused ja rahutus mu ümber aeglaselt hajub. On olnud kauneid hetki, mis tulevad ja lähevad, kuid mõningatel hetkedel ütleb mu mõistus ja ütlevad ka mu sõbrad, et mul peab olema eesmärk siin planeedil. Võib ju aidata inimesi ja anda oma panus heategevusse, kuid ma tean, et see ei ole mu tõeline olemus, sest lihtsalt olemisest piisab. Aga need mõtted tulevad ikka ja jälle.

Mooji: Sa pead mõistma, et aega kui sellist ei ole. Ei ole nii, et kui sa sisened oma tõelisesse olemusse, siis on sinuga kõik korras. Kui sa ei ole seal, siis proovi aru saada, mis sind sellest välja tõi ning vabaneda meeltest, mis küsivad, millal midagi teha. Sisemiselt saad alati olla selles rõõmu ja rahu hetkes, olenemata sinu tegemistest ja ajast – selleks ei pea mediteerima.

Väljend “sinu mõte” tekitab pigem pinget ja muret – ehk tuleks see ümber nimetada “sinu otstarbeks”. Sel juhul teatakse, et sa oled siin olnud ja jätsid midagi Maale, inimkonnale. Kui sulle öeldakse, et sinu eesmärk on olla igavesti kohalik pagar, kas see on tõesti nii ilus? Või kui sinu eesmärk on mõne riigi vabastamine, siis kas riigi vabanemisel kaob ka sinu mõte ja öeldakse, et sind ei ole enam vaja?

Eesmärgi omamine võib väga koormav olla ja paljudele inimestele räägitakse sellest juba lapsepõlvest peale. Vanemad ütlevad sulle, et kui sa tahad siin elus kusagile jõuda, siis tuleb minna sinna, uurida toda, teha eksameid jne. Rõhk on sõnal “kui”. Kui sa tahad olla armastatud, oluline ja meile rahulolu pakkuda, siis pead midagi tegema. Samas tekib küsimus, kas sa praegu siis ei ole oluline või sellest ei piisa. Loomulikult on vahel muretsemine ja mõne tingimuse seadmine hea, kuid tulevikus hakkab sinus peas kostma rahulolematu lause: “Mida ma pean nüüd tegema?”

Ei saa olla suuremat eesmärki kui inimese täieliku enesemõistmise realiseerimine, aga isegi, kui oled jõudnud teatud kõrgemale tasandile, takistab seal olemist kahtlus. Tähtis on mõista, et kahtlus tekib sel hetkel, kui sa eristad ajaliselt enda seisundeid, sest sa ei saa olla n-ö osalise ajaga mina ise. Teiseks, miks sa liigud enesemõistmise seisundist välja ja kes liigub? Kas sa saad olla sina ise, kui sa ei ole teadlikult sina ise? Kas saad aru?

Pieter: Jah, ma arvan, et minu küsimuse põhjustas kahtlus, sest mu mõistus ütleb, et mul peab olema eesmärk ja tegevus, kuid ma tean, et see pole vajalik.

Mooji: Mõistus saab öelda ja tekitada kahtlust ainult siis, kui on võimalik kahelda. Oletame, et su mõistus ütleb sulle: “Oh, sa oled nii ilus naine.” Paraku mõistus ei saa sulle nii öelda, sest sul ei ole kahtlust. Samas kui mõistus küsib sult, mis on su eesmärk ja kus see on, siis hakkad kahtlema. Kes kahtleb? Kas see on sinu mina, kes saab kogeda duaalsust ja esitada küsimuse: “Kas see olen mina?” Ei. Ainult mõistus saab sulle öelda, et sa ei ole sada protsenti sina ise, sest ta mängib sinuga. Tal on ruumi mängida – nii nagu on tuulel vaja oma olemasoluks ja puhumiseks ruumi, samas kui ruum saab olemas olla ka ilma tuuleta. Kujuta ette, et sa läksid kohtumisel välja sööma ja märkad kõrvallauas istumas veetlevat daami ning su meel ütleb: “Sa meeldid talle. Mine ja ütle tere, sa vastad “ei, ma olen kohtumisel teisega”, kuid mõistus ütleb ikka “mine, mine, kõik on hästi”. Järgmisel hetkel tõusedki püsti ja lähed seda naist tervitama, kuid sind ei võeta kuigi lahkelt vastu ja su mõistus ütleb, et sa ei oleks pidanud seda tegema.

Nii juhtub ka sinuga, sest su mõistusel on ruumi mängida. Su meel teenib tegelikult head eesmärki, sest ta saab sind teavitada ebakorrapärasusest ja me võime tänada teda selle eest. Mõistus ei ole midagi muud kui teadvuse teener. Vaata enda sisse ja uuri, mis sinus kahtleb ning kas enese mõistmine seisneb su veendumustes ja kindlameelsuses. Kes selle üle otsustab ja kas see on sinu mõistuse veendumus või sinu tõelise olemuse veendumus? Kas tõelisel olemusel tuleb üldse midagi kindlaks teha? Ära lase mõistusel enda üle võimust võtta, tema jaoks on see meelelahutus. Sinus on midagi, mis aitab sul ära tunda selle meele, et saaksid ta endast eraldada.

Vaata intervjuud siit.

Fotod: mooji.org, vineofthesoul.com, shiningmountainspress.com

Toimetas Laur Raudsoo

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
17yG7mpTcuJJbaXBufZweCX7nNqyoAs2Cs

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6