Eckhart Tolle: Oma eesmärkideni jõuame vaid olevikuhetkes

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

18. aprill 2020 kell 17:35



thumbnail.messenger-eckhart-tolle-600wEckhart Tolle on Kanadas elav Saksamaa kodanik ning üle maailma üks suuremaid vaimseid õpetajaid ja spirituaalseid mõjutajaid. Tema kaks kõige populaarsemat raamatut on Siin ja praegu: kohaloleku jõud“ ja Uus maailm“, millest esimene tõusis 2000. aastal ka New York Timesi bestsellerite hulka.

 

Olevikuhetk kui meelemüra taltsutaja

Tolle õpetuse järgi on kõige tähtsam inimese elus olevikuhetk. Ta on öelnud, et ainus asi maailmas, milles me võime kindlad olla, on praegune hetk. Tulles olevikuhetke, on inimesel võimalik lahti saada sellest katkematust meelemürast, mida me mõtlemiseks nimetame. Mõtlemisest on saanud haigus ja haigus tekib siis, kui tasakaal kaob. Tolle sõnutsi tuleb inimesel teha vahet endal ja oma mõtetel. Paljud inimesed armastavad tegeleda ohtlike asjadega nagu mägironimine, ralli ja muu taoline. Tolle sõnul on see nii sellepärast, et need tegevused sunnivad olema olevikuhetkes.

Ta kirjeldab olevikuhetke kui olukorda, kus inimene seisab näiteks metsas ja näeb midagi sellist, mida ta varem pole näinud. Äratundmisrõõmu ja mõtete “ahjaa, see on see ja see, seda kutsutakse selleks, varem olen ka näinud seda seal ja seal…“ asemel tekib täielik mõttepaus ja hetk, kus inimene lihtsalt vaatab.

 

Tulevik ja minevik

Enamik mõtteid, mida inimene mõtleb, on ta juba mitu korda mõelnud ning selle mõttejada pealkirjaks võiks olla “Minu problemaatiline elu“. Kusjuures põhiline, mida inimene mõtleb, on see, et tulevikus üks või teine probleem ei ole enam probleem. Tegelikkuses on n-ö tulevikus uus mõte ja uus probleem. Eckhart Tolle õpetuse järgi ei ole tulevikku kui sellist olemas. “Muidu oleks mõni teadlane selle juba leidnud ning ilmselt oleks talle monument püstitatud,“ ütleb ta. Tulevik on kontseptuaalne ja saab eksisteerida vaid praeguse hetke näol.



Samuti ei ole käegakatsutav ka minevik. Seda pole olemas. Sellegipoolest moodustab meie mõtetest suurema osa minevik. “Ta tegi mulle seda ja siis ma tegin nii ja nemad ütlesid siis seda ja siis juhtus hoopis nii…,“ ketrab meie peades pidevalt. Isegi, kui inimene mõtleb mineviku või tuleviku peale, siis on ta ise ju tegelikult olevikus. Aeg, mis on minevik ja tulevik, saab eksisteerida vaid mõttena.

Tolle võrdleb aega suure kurjategijaga. See tapab inimesi ja asju pidevalt. Kui mõni politseinik otsiks teda taga, siis leiaks ta vaid teisejärgulisi tõestusmaterjale: “Jah, ta on siin olnud, sest siin on laip.“ Aega kui sellist ei ole võimalik kogeda. Olla saab ainult praegune hetk.

Sõna kui tühi heli ja ego upitaja

Tolle kirjutab, et mida kiiremini kipume asjadele, inimestele ja olukordadele verbaalseid või mõttelisi silte kinnitama, seda pinnapealsemaks ja elutumaks meie reaalsus muutub. Seda tuimemaks muutume tegelikkuse, pidevalt meie sees ja ümber avaneva elu suhtes. Loomulikult peame kasutama sõnu ja mõtteid. Neil on oma ilu. Kuid kas peame laskma neil end vangistada?

Sõnad taandavad tegelikkuse milleks



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.