2014. aasta maksuseaduse muudatused võivad tappa Eesti väikeettevõtluse

19. oktoober 2013 kell 18:43



ettev6teTuleva aasta maksuseaduse muudatusi uurides jääb mulje, et Eesti valitsuse arvates on ettevõtted asutatud vaid ühe eesmärgiga – riigile maksude maksmiseks. Kui seadus vastu võetakse, võib see nii mõnelegi väikeettevõttele surmava hoobi anda. Telegram pöördus EVEA (Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsiooni) presidendi, ärinaise Kersti Krachti poole, kelle sõnul illusteerib olukorda ilmekalt lause: mees annab sõna ja mees võtab sõna.

 

krachtKrachti sõnul on loomulikult ka ettevõtjaid, kes tõepoolest riiki ära kasutavad. “Kuid selle asemel, et tegeleda põhjustega, tegeletakse hoopis tagajärgedega ja nii on olukorra paranemise asemel oodata hoopis tagasilööki,” arvab naine, kellel on rohkete kohtumiste järel erinevate ametnikega jäänud mulje, et riik oleks justkui ettevõtjate peale pahane, sest ettevõtjatele pannakse aina kohustusi juurde, aga õigusi ei tagata. Kõige suurem probleem on selles, et erinevad ametkonnad ja ministeeriumid omavahel koostööd ei tee ja seoses sellega jääb analüüsimata tehtavate seadusemuudatuste mõju ettevõtluskeskkonnale.

Näiteks maksukuritegude menetlemine võib võtta aastaid (veel mõni aeg tagasi käidi ühel maksufoorumil välja number 3,9 aastat keskmiselt), mis annab kurjategijatele karistamatuse tunde. Eeluurimisel tähtaegu pole, tehakse praaki (üsna sageli jääb kohtus menetlusse ainult pool eeluurimisel kogutud materjalidest – see on üldteada), mille tegelikult maksab kinni süüdistatav enne süüdimõistmist. Seega enne, kui hakata maksuseadustes muudatusi tegema, võiks korra majja lüüa maksukuritegude menetlemisel. Siin aga peavad nii rahandus- kui ka justiitsministeerium hakkama koostööd tegema.

Neljapäeval, 17. oktoobril toimus ettevõtlusühenduste ja kutseorganisatsioonide “maksuseaduste ümarlaud”, kus tõdeti, et rahandusministeerium on võtnud suuna Eesti ettevõtluskeskkonna märkimisväärseks halvendamiseks. Erinevad ettevõtlusorganisatsioonid ning kutseorganisatsioonid (Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Maksumaksjate Liit ja Audiitorkogu) arutasid kavandatud maksuseaduste muudatuste üle ning tegid riigikogu rahanduskomisjonile sellel teemal ka pöördumise. Ühiselt tõdeti, et rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti poolt seesuguste seaduseelnõude väljatöötamine ilma huvigruppe kaasamata ei ole kohane demokraatlikule õigusriigile.

 

Toome välja mõned olulisemad punktid, mis ettevõtlusele pigem kahjuks kui kasuks tulevad.

 

1. 1000-euroste ostu- ja müügiarvete registreerimine käibemaksu deklaratsiooni lisades ehk siis kõik tehingud ja arved, mis ületavad 1000 euro piiri, lisatakse maksuameti andmebaasi.

See aga tähendab, et maksuametnikel on ligipääs sadadele tuhandetele tehingutele, mida seega ärisaladus enam ei kaitse. Siin peitub väga suur korruptsioonioht, mis omakorda võib muutuda majanduslikult laastavaks firmadele, sest tegelikult oleks sellele andmebaasile ligipääs paljudel inimestel, kes saavad seda oma huvides ära kasutada. Kui isegi pankadest voolavad firmade andmed välja, siis mis me veel maksuametist räägime. Üldteada on fakt, et minnakse maksuametisse tööle selleks, et saada kvalifikatsioon ning tutvused ja hakata erasektoris nõustajateks. Ei ole mingit garantiid, et nad ei või EMTA-s kogutud infot kasutada.

 

2. Autodega seotud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus vaid 50% ulatuses ning mitte rohkem kui 2000 eurot.

Siin võiks jälle minna põhjuste juurde, mis põhjusel just 2000 eurot? Et siis auto ei või maksta rohkem kui 10 000 eurot + käibemaks? Kui ettevõtja annab tööd 100 inimesele, ekspordib, loob lisaväärtust, siis miks ta ei või sõita 100 000 eurot maksva autoga?

Jällegi võiks diferentseerida, loomulikult, maksude optimeerimise eesmärgil ettevõtte sõiduvahendit omada on jabur. Kuid on vahe sellel, kas sekretäril on auto ainult tööle ja koju sõitmiseks (siis tundub isegi võimalus 50% kuludesse kanda veidi palju) või tippjuhil klientidega kohtumiseks ja muude tööülesannete täitmiseks.

Nende 10 000-euroste autodega võiksid ministrid eeskujuks olla ja ise algust teha.

 

3. Käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine 60 päevale ilma maksumaksjale intressi maksmata.

Ettevõtja peab oma maksud maksuametile tasuma iga kuu 10. kuupäevaks, sealjuures tähtajast üle minnes tasuma ka intresse, siiani on maksuamet ettevõtjale maksud tagastanud iga kuu 20. kuupäeval, kuid nüüd võib selline rahade kinnihoidmine tekitada väikeettevõtja jaoks ebameeldiva olukorra, kus suur summa istub EMTA-s kinni ja see võib takistada otsest äritegevust või näiteks isegi töötajatele palkade maksmist.

Eriti küüniline on asja juures see, et mikro- ja väikeettevõtete krediteerimise probleem on laialt teada. Seega, võtame veel viimased vabad vahendid riigi kätte hoiule.

See olukord näitab jälle, kuidas tervikpilti ei osata näha ja tegelikult, miks see peakski huvitama EMTA-t, kus töötavad lihtsalt seadust järgivad ametnikud? Aga mida need poliitikud mõtlevad, kes otsustamise juures on, ministrid?

 

Eelpool nimetatud ühenduste väljaantud pressiteates seisis:

“Seaduse eelnõud toovad endaga kaasa suure halduskoormuse ning maksukoormuse tõusu. Kõike kogumis analüüsides on organisatsioonid leidnud, et “maksuaugu“ lappimine ausate ettevõtjate arvelt on ebaeetiline ning ettevõtlust kahjustav tegevus. Kavandatavad muudatused on vastuolus põhiseaduse paragrahvist 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

Institutsioonid on korduvalt maksu- ja tolliametile märku andnud, et “maksuaugu“ täitmiseks tuleks tegeleda nendega, kes pettusi toime panevad, mitte suurendada korralike ettevõtjate halduskoormust.

Eelpool nimetatud seaduseelnõud on ilmselge viide asjaolule, et maksuhaldur ei kuula ettevõtjate argumente ning rahandusministeerium on alustanud Eesti ettevõtluskliima märkimisväärset halvendamist ja rahvusvahelise konkurentsivõime kahjustamist.”

 

EVEA kohtus Saaremaal ettevõtjatega ja üks ettevõtja ütles tabavalt, et meil Eestis on otsustajad “toruvaatega” inimesed, vaatavad kitsalt oma torust ja kõrvalolusid ei näe, aga meile oleks vaja “lehtervaatega” inimesi, kes saaksid laiemalt aru mõjudest, mida nende tehtud otsused endaga kaasa toovad.

 

 

Pildid: rgbstock.com, erakogu

 

Mariann Joonas