Kassi nurrumine võib olla ravitoimega

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. detsember 2013 kell 14:45



Pretty-Cat-With-Beautiful-Green-Eyes-Picture-HD-WallpaperKassid on kõige populaarsemad koduloomad – üle maailma on sadu miljoneid kodukasse ning veel enam hulkuvaid ja poolkodustatud kasse. Kassidel on ajaloo vältel inimestega välja arenenud huvitav suhe, mis sai alguse sellest, et nad aitasid inimese toiduvarusid näriliste eest kaitsta. Mõned kultuurid on pidanud kasse pühadeks loomadeks, kes teavad iidset tarkust. Kassiomanikud ei vaja uuringuid, et teada, millisel moel nende karvane sõber stressi alandab ja rõõmu toob. Ning nende kogemused võivad olla midagi enamat kui lihtsalt emotsionaalne vastus – teadlased on leidnud, et kasside nurrumise võnkesagedusel võib olla ravitoime.

 

Arheoloogilised leiud näitavad, et kass võidi kodustada juba enne iidse Egiptuse õitsengut. Senini arvati, et kasse hakati pidama koduloomadena 2000–1900 eKr, kuid 2004. aastal Küprosel tehtud väljakaevamistel leiti hauast inimese luustik kõrvuti Aafrika metskassi luustikuga, mis võib tõestada, et inimesel on kassiga suhe olnud varem, kui seni arvatud – isegi 9000 eKr. Kassi ja inimese luustiku asetus üksteise suhtes viitas sellele, et nende vahel arvati olevat vaimne side.

 

Kassjumalad ja nõiakassid

Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad sõja- ja kaitsejumal Bastetit, keda kujutatakse lõvi peaga. Teine Egiptuse jumal Mafdet on kujutatud kassi peaga ning ta toob inimestele õiglust ja viib läbi hukkamisi. See võib viidata kassi võimele kaitsta egiptlaste toiduvarusid kahjurite eest ning ka kasside üllatavale osavusele kuningkobrade surmamisel.

Bast or Bastet2

Bastet

 

Vana-Roomas hoiti samuti kasse au sees, pidades neid vabaduse sümboliteks. Erinevalt teistest koduloomadest arvatakse kassi puhul, et mitte inimene ei kodustanud kassi, vaid kass “kodustas“ inimese, kohandades enda käitumist vastavalt uuele keskkonnale. Mingil põhjustel hakati keskajal kasse seostama nõiakunstiga ning massiliselt hukkama. See põhjustas mõningate ajaloolaste arvates selle, et kontrolli alt väljunud rottide populatsioon hakkas levitama inimeste hulgas katku.

mafdet

  Mafdet

 

Iseseisvad ja müstilised loomad

Tänapäeval ei ole enamasti kasse enam vilja kaitseks vaja, kuid nad on sellegipoolest väga armastatud koduloomad. See võib olla nende iseseisva loomuse tõttu – nad vajavad rahulolemiseks vaid toitu ja peavarju. Erinevalt koertest, kes vajavad omaniku pidevat tähelepanu ja hoolitsust, jätavad kassid mulje, et nad on iseseisvad ning valivad ise, millal ja kas nad kelleltki tähelepanu soovivad või seda pakuvad. Enamiku päevast veedavad nad siiski omaette, käies jalutamas, magades või mängides.

Kaslasi on pikka aega ümbritsenud müstika. Paljud legendid räägivad kasside võimest näha rohkemat kui inimesele nähtav valgusspekter ning jälgida teistsuguseid sagedusi või olendeid tegutsemas. Egiptlased uskusid, et kassid oskavad tulevikku ennustada ning tolle aja meremehed kasutasid väidetavalt seda oskust ära, võttes laevale kassi, kes ühtlasi aitas ka närilistest vabaneda.

Hiljutised uuringud kassi nurrumise võnkesageduse (20–140 Hz) kohta näitavad, et sellel võib olla kehale raviv toime – sealhulgas stressi maandav, hingamisprobleemide korral aitav, vererõhku alandav, haavade, lihaste vigastuste ja põletike paranemist kiirendav, südameatakke ennetav ja luid tugevdav mõju.

photolibrary_rm_photo_of_older_man_with_cat

 

Mida kassid meile õpetada saavad

Võib-olla saame kõik midagi kodukassidelt õppida – näiteks oskust olla hetkes kohal ning vaikusehetki. Või enda eest hoolitsemist – kassid hoolitsevad väga tõsiselt enda eest, veetes päevas tunde oma kasukat puhastades ja hooldades. On isegi teada juhtumeid, kus nende puhtusemaania võib obsessiivseks muutuda. Vahel on hea mõte oma koduloomi veidi hoolikamalt jälgida ning õppida sellest, kui täiuslik on igas hetkes nende meelerahu.

Loomade omavad nii vähest, ometi on nad kõige eest nii tänulikud. Nende teravad meeled aitavad olla loodusega ühel lainel ja nende hingamine, kuulmine ja lõhnatundlikkus on sarnane sellele, mida inimesed joogas õpivad. Inimkonna üks suuremaid allakäikusid on loodusest eemaldumine ning võib-olla saavad meie väikesed karvased sõbrad õpetada, kuidas selle algallikaga taas kontakti leida.

 

Allikad: Collective Evolution, Daily Infographic, CNN, New York Times, Smithsonian Magazine

Fotod: testimoniesofheavenandhell.com, egyking.info, thorthebarbarian.com, medicsindex.ning.com

 

Toimetas Katrin Suik