Uuring: imikud mäletavad looteeas kuuldud sõnu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. august 2013 kell 16:48



Helsingi Ülikooli teadlased tegid imikutega katse, mis näitab, et beebid võivad mäletada üksikuid lootestaadiumis kuuldud sõnu piisavalt hästi, et neid sündimisele järgnenud nädalatel eristada. Uuring vihjab, et keeleliste võimete arengut võib mõjutada juba looteea keskkond, vahendas ERR.

 

Selliste juhtumite kirjeldused, milles imikud näivad ära tundvat looteeas kuuldud meloodiaid, on suhteliselt sagedased. Samuti seletab see, miks vastsündinud üle kõige just oma ema tuttavlikku häält eelistavad. Teadusmaailmas kasvas huvi loodete õppimisvõime kohta umbes kolmkümmend aastat tagasi – kuigi sellest ajast tehtud järeldused ei paku toetuspunkti väidetavalt hilisemat intellektuaalset võimekust tõstvatele strateegiatele, vihjavad need siiski, et emakeele omandamine algab juba hilises looteeas.

On kindlaks tehtud, et imikud reageerivad emakeelele omastele ja võõrastele täishäälikutele erinevalt ning nende nutu valjus ja kõrgus on omased emakeele loomulikule prosoodiale (prosoodia uurib heli kõrgust, tugevust ja kestust).

Helsingi ülikooli teadlane Eino Partanen uuris, kui üksikasjalikke detaile looted omandada suudavad. Selleks paluti 17 tulevasel emal alates 27. rasedusnädalast 5-7 korda nädalas kuulata neile jagatud CD-d. Kahel nelja minuti pikkusel helilõigul kordas naishääl kunstsõna ‘tatata’. Iga mõne aja tagant tehti sõnas hääliku muutus – tatota – või muudeti teise silbi intonatsiooni kuni 15% võrra.

Selgus, et selliselt mittevastavuses oleva sõna kuulmisel on tavaliselt aju elektrilist aktiivsust peegeldaval kaardil näha iseloomulik muster. Seega, tuttavlikkus olukorras esinev imeväikegi erinevus on piisav põhjus tavapärasest tähelepanelikum olemiseks.

Tulemused näitasid, et juba lootena treenitud imikute puhul oli elektriline aktiivsus eripärase intonatsiooniga pseudosõna kuulmisel neli korda tugevam kui kontrollgrupina kasutatud imikutel ning see näitab, et imikud hakkavad kõne ja keele ülesehitust omandama juba looteeas. See uuring kinnitab, et keskkonnas levivate helidega tuleks arvestada juba enne lapse sündi.

 

Allikad: ERR, Science NewsPNAS

Foto: wallpaperswide.com

 

Toimetas Ksenia Kask

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt