Kõigis kohtuasjades on kohtud nõustunud, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad peavad vaidlustatud korralduse tõttu taluma kohtumenetluse ajal tõsiseid riiveid oma põhiseaduslikele õigustele ja vabadustele, mis muudavad nende tavapärast elu, teatas advokaadibüroo Pallo&Partnerid.

Kuigi valitsuse korraldusega ei ole alates 25. oktoobrist negatiivne koroonatesti tulemus enam nakkusohutuse tõendiks, otsustas Tallinna halduskohus anda 26 antikehadega inimesele esialgse õiguskaitse korras võimaluse tegevustes osaleda negatiivse testi alusel.

“Negatiivse testitulemuse alusel kõnealustes tegevustes osalemist saab pidada teiste isikute suhtes nakkusohutuks ning arvestades kaebajatel COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusel omandanud immuunsust, võib ohtu, et nad ise saavad nendest tegevustest osa võttes nakkuse, pidada madalamaks kui vaktsineeritutel. Seega saavad 26 inimest, kellel on antikehad, osaleda esialgse õiguskaitse korras tegevustes negatiivse testi olemasolul nagu enne 25.10.2021,” märkis kohus advokaadibüroo teatel.

Kümme inimest, kes olid COVID-19 haiguse ametlikult tõendatult läbi põdenud, said Tallinna halduskohtult jätkuvalt esialgse õiguskaitse, millega pikendati nende Covid-passi kohtumenetluse lõpuni.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on viimane aeg vaadata otsa koroonatõendi nõudele ja kõigile eranditele ning teha süsteem korda.

“Teadlased on Eestis ühel meelel, et läbipõdemise tõend peab kehtima kauem kui kuus kuud ning seda teadmist on praktikas rakendanud ka juba mõned Euroopa riigid. Lisaks on Eesti teadlased välja pakkunud lahenduse antikehadega isikutele, näiteks võimalus iga kolme kuu tagant antikehade hulka mõõta, mida plaanitakse rakendada näiteks Šveitsis. Tänane olukord, kus iga antikehadega inimene peab kohtu kaudu enda läbipõdemist tõendama, tundub ebaratsionaalse ressursi raiskamisena nii inimeste kui kohtute poolt vaadatuna,” lisas Reilik-Bakhoff.