Foto: politsei.ee

Kohus andis neljapäeval esialgse õiguskaitse enam kui 50 politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenistuja ühishagi raames, milles nad nõuavad vaktsineerimiskohustust sisaldava PPA käskkirja tühistamist. Hagi esitanud teenistujaid ähvardab vallandamine, teatas advokaadibüroo Pallo & Partnerid.

Advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on taoliste käskkirjade väljastamine paraku väga levinud ning nende õiguspärasust peab saama kohtus hinnata enne, kui sajad inimesed töölt vabastatakse, vahendab ERR.

Kaebajad taotlesid esialgset õiguskaitset, kuna esialgse õiguskaitse puudumisel võidakse nad juba uuel nädalal ametist vabastada, mistõttu pole kohtumenetlusega võimalik enam eesmärki saavutada. 11. novembril otsustaski kohus, et esialgu antakse esialgne õiguskaitse 30 päevaks kõigile ametnikele, mis tähendab, et sellel perioodil ei saa neid ametnikke vaktsineerimatuse tõttu vallandada, teatas advokaadibüroo.

“Üks selline vaidlus on hetkel ka riigikohtu menetluses ja kui riigikohus peaks otsustama, et selliste käskkirjade puhul tuleb lubada ennetavalt kohtulikku kontrolli, võib see päästa sadu kui mitte tuhandeid inimesi kiirest töökaotusest lähiajal. Lisaks aitaks selline ennetav kaebeõigus vähendada ka kohtute töökoormust, kuna teenistusest vabastamise vaidlus on oluliselt mahukam, kui seda on käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ja tühistamine, mis tuleks nagunii läbi teha ka teenistusest vabastamise vaidluses,” sõnas Reilik-Bakhoff.

Advokaat lisas, et käskkirjadega kohustusliku vaktsineerimise kehtestamine on Eesti õiguskorras midagi uut ja tavatut ning ühegi käskkirja juurde ei ole esitatud õiguslikku alust, mille alusel seda tehakse.

“Terve pandeemia aja on räägitud Eestis, et meil on vabatahtlik vaktsineerimine, paraku on selle definitsioon viimase aasta jooksul kannatada saanud. Tihti kohtab demagoogiat: “ka töötamine on vabatahtlik”. WHO (World Health Organization) on selgitanud oma 13. aprilli seisukohas, et (kaudne) kohustuslik vaktsineerimine on see, kui isikule kaasnevad selle mitte teostamisel mingid piirangud kas koolis, tööl või mujal – seega ei saa me rääkida vabatahtlikust vaktsineerimisest, kui selle tõttu vabastatakse isikud töölt. Kohtu roll olekski anda omapoolne hinnang, kas Eestis, kus meil ei ole õiguslikku alust kohustuslikuks vaktsineerimiseks, saab selle kehtestada tööandja tasandil lihtsalt käskkirjaga,” ütles Reilik-Bakhoff.

PPA administratsiooni juht Janne Pikma selgitas, et esmase õiguskaitse andmisega otsustas kohus, et hagi esitanud teenistujaid ei tohi vaktsineerimistõendi esitamata jätmise tõttu ametist vabastada järgmise 30 päeva jooksul. Ta andis ka mõista, et kedagi ei olekski kohe vallandama hakatud.

12. november oli kuupäev, kui PPA töötajad pidid esitama oma immuniseerimise või haiguse läbipõdemise tõendi. “Nendele, kes tõendit ei esita, koostab PPA järgmise nädala jooksul kirjaliku teatise selle kohta, et neil on kuni 20. detsembrini aega ennast ametikoha nõuetega vastavusse viia. Töötajad, kes selleks kuupäevaks ei esita immuniseerimispassi ega arstitõendit vaktsineerimist välistavate asjaolude kohta, koostab PPA teenistusest vabastamise käskkirja 31.12.2021 kuupäevaga,” selgitas Pikma, lisades, et põhimõtteliselt on inimestel veel poolteist kuud aega infot koguda ja oma otsust kaaluda.

Viimastel andmetel on PPA-s kaitsesüsti saanud ca 4400 inimest, vaktsineerimata inimesi oli ca 250, neist ligi 150 inimest andsid märku, et vajavad rohkem infot ja mõtlemisaega.

20. oktoobril valmis PPA riskianalüüs, mille kohaselt on PPA kõikidel töödel viirusesse nakatumise risk kõrge või väga kõrge ja neid riske maandab inimeste vaktsineerimine. Seetõttu on vaktsineerimine PPA-s töötamiseks vajalik. Erandiks saavad olla juhtumid, kui vaktsineerimine on töötajale arstitõendi järgi vastunäidustatud ning neid juhtumeid hinnatakse igal konkreetsel juhul eraldi.

PPA töötajaid esindaval advokaadil Jaanika Reilik-Bakhoffil on käsil ka teine koroonameetmetega seotud kohtuasi, millega seoses Tallinna ringkonnakohus seadis oma määruses kahtluse alla, kas valitsuse kehtestatud korraldus koroonaviiruse seotud karantiininõuete seadmiseks on kooskõlas põhiseadusega ning kas valitsuses üldse oli volitus seda sellisel kujul vastu võtta.

Allikas: ERR, lingid artikli sees

Foto: politsei.ee

Toimetas Mariann Joonas