Hando Tõnumaa võitis kohtus Heliis Raudsikut

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

18. november 2021 kell 21:12



Käesoleva aasta aprillis kirjutasime värskelt alanud kohtulahingust, mille algatajaks oli Delfi faktikontrollijate ridadesse kuuluv Heliis Raudsik, kes kaebas Telegram.ee juhi Hando Tõnumaa kohtusse, kuna ei suutnud kogenud faktide kontrollijana tuvastada meie ajaviite rubriigis avaldatud satiiri ja võttis seda tõe pähe. Täna saime aga advokaadilt rõõmustava teate, et kohus jättis Heliis Raudsiku hagi rahuldamata.

Muuhulgas leidis kohus, et iga keskmiselt mõistlik inimene võtab kõne all olnud artiklit satiirina ning samuti tasub Raudsikul arvestada, et kui ta valib pooli ja ja teisi arvustab, võib ta ka ise kriitika alla sattuda. 

 

Facebooki abil (Delfi on FB ametlik faktikontrollipartner) enneolematut tsensuuri korraldav Raudsik tundis end puudutatuna möödunud aastal Hando Tõnumaa poolt kirjutatud satiirilisest artiklist TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid) ning palkas end esindama advokaadibüroo HEED Entsik vandeadvokaadi Mari Männiko.

Ühe etteheitena oli kaebuses välja toodud Tõnumaa lause “neiul puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna”. Oma ajakirjaniku staatuse tõestamiseks esitas Raudsiku advokaat meile Tartu Ülikooli poolt väljastatud diplomi, millel seisab, et Heliis Nemsitsveridze on täitnud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe õppekava ja talle on antud bakalaureusekraad (Bachelor of Arts in Social Sciences).

 

Raudsiku hagi jäeti rahuldamata

Kohus nõustus Hando Tõnumaa kaitsja, Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadi Liina Männiste-Tordiku seisukohtadega ja tsiteeris neid hulgaliselt, muuhulgas nentides, et tegemist on satiiriga ja hageja isikuandmeid ei ole ebaseaduslikult avaldatud. Kohtu hinnangul ei saa keskmine mõistlik lugeja võtta artiklis avaldatud väiteid faktidena ja väärtushinnangutena.

Kohus tõi välja, et esiteks ilmus artikkel selgelt ajaviite rubriigis, teiseks oli loo juures seda toonitamas rubriigi ikoon (naerunägu), kolmandaks oli artikli pildiks Jim Carrey (kes on tuntud koomik), neljandaks oli artikli sissejuhatuses viidatud, et tegu on huumoriga jne jne.

Väljavõte kohtuotsusest:

„Artiklis kujutatavatele tegelaskujudele on antud meelelahutuslikud hüüdnimed, näiteks: 1) Arkadi “Popcorn” Popov – särav popcorni-staar Koroonataevas; 2) Krista Fischer “Fritz” ja Mario Kadastik “Boombastic“; 3) Jüri Ratas, väidetav Eesti peaminister ehk lihtsustatult öeldes lihtsalt “Pabermask”; 4) Irja “Maskipallur” Lutsar; 5) Üllar “LAN-ühendus” Lanno; 6) Marek “Mehukatti” Strandberg; 7) Martin “Tsunaamipoiss” Kadai; 8) Tanel “Süstlapoiss” Kiik. Nimetatud hüüdnimesid ei kohtu arvates pidada kuidagi tõsiseltvõetavaks.

Lisaks eelnevale kinnitab seda, et tegemist on satiiriga ja artiklis ei ole esitatud väited, mida lugeja võiks pidada faktiväiteks või väärtushinnangut see, et antud artiklis on avaldatud veel järgmised absurdsed väited: “Novembris 2020 tunnistati Popcorn Kultuuriministeeriumi poolt aasta idioodiks.“ Iga lugeja saab aru, et Kultuuriministeerium ei tegele “aasta idioodi“ nimetamisega ja vastavale lausele klikkides jõuab hoopis ERR-i artiklini, mille kohaselt valiti Arkadi Popov aasta kodanikuks.  “Jüri Ratas, väidetav Eesti peaminister …“. See, et Jüri Ratas oli artikli ilmumise ajal Eesti peaminister on Eestis üldsusele teada fakt. Hagejaga seotud lõigus on viidatud hagejale kui “Kominterni rehale“. “Kominterni“ sõnale klikkides jõuab vastava Vikipeedia leheküljeni, millest saavad ka need isikud, kellel ehk varem selline teadmine puudus, järeldada, et sellist organisatsiooni enam ei eksisteeri, mis tähendab, et sinna ei saa keegi enam ka kuuluda. Üllar Lanno kohta on artiklis öeldud, et “… tekib kahtlus, kas tegemist üldse on inimesega või pigem robotiga, kelle operatsiooniprogramm Windows’95 ja LAN-ühendus on ajale jalgu jäänud“. Ühelgi lugejal ei saa tõsimeeli tekkida kahtlus, et vastava isiku puhul on tegemist robotiga.”

Kohus lisas, et Ikohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses artiklis avaldatud väited avaldatud eesmärgiga hagejat solvata, tema au teotada või tema isiklikke õigus muul viisil kahjustada. See on paljuski maitseküsimus kas tegemist on hea satiiriga. Kohtu hinnangul on tegemist pigem halva satiiriga, kuid pelgalt asjaolust, et tegemist on halva satiiriga, ei saa järeldada, et satiiri adressaadi isiklikke õigusi oleks rikutud. Väited ja hinnangud, mis on esitatud lubatud satiiri žanris (olenemata sellest, kas satiir on hea või või mitte), ei saa kellegi isiklikke õigusi rikkuda. Antud juhul on tegemist lubatud satiiriga, millest ei tulene hageja õiguste rikkumist.“

Lisaks pööras kohus tähelepanu sellele, et Heliis Raudsik “on ajakirjanikuna aktiivselt kirjutanud erinevaid koroonaga seotud artikleid ja oma tegevuse kaudu Faktikontrollis võtnud poole ka erinevates koroonaga seotud debattides.“ Seejuures on Raudsik korduvalt Faktikontrolli raames tunnistanud mitmed Telegrami artiklid valedeks ning andnud Läti väljaandele mõista, et Telegram on Eesti kõige populaarsem libainfot tootev portaal.

Seega arvestades hageja (varasemat) käitumist ja hageja pidevat osalemist koroonakriisiga seotud debattides ja arvamuste avaldamises, peab ta olema valmis, et ka tema tööd ja käitumist selle teema raames mingil viisil kajastatakse. /—/ Seejuures on satiir oma olemuselt pilge ühiskonnas esineva suhtes ja sõnavabaduse kaitse all, seega saab artiklit pidada kui üheks näiteks igakülgse ühiskonna kajastuse kohta – kostjad valisid ühiskonnas päevakajalise teema käsitlemiseks selgelt satiirilise vormi,“ lisas kohus.

Menetluskulud jäävad Heliis Raudsiku kanda, kuid menetluskulude suurust veel kindlaks ei määratud. Nüüd jääb üle oodata, kas Raudsik plaanib otsuse edasi kaevata.

 

Allikad: advokaat Liina Männiste-Tordik / Eversheds Sutherland Ots & Co, kohtuotsus

Foto: Tiit Blaat + Telegram + Canva

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt