Fotokollaaž: reform.ee + Helena Jankovičová Kováčová, Pexels + Canva.com

Sotsiaalministeerium saatis 4. veebruaril kooskõlastusringile uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu, millega soovitakse “kaasajastada nakkushaiguste ennetamist, haiguspuhangutega tegelemist ning tervisekriiside lahendamist.” Seaduseelnõu esitajaks on koroona-ajal inimesi vaktsineerima survestanud sotsiaalminister Karmen Joller, keda toetab värske küsitluse kohaselt vaid 18% valimisealistest kodanikest.

Ministeeriumi pressiteates seisab, et “Kõige tõhusam kaitse nakkushaiguste vastu on vaktsineerimine ning see jääb vabatahtlikuks ka edaspidi.”, kuigi seaduseelnõust leiab sellele risti vastupidise punkti. §37 sätestab, et immuniseerimise tähtajast kinni pidamata jätmise eest võib rakendada rahatrahvi üksikisikule kuni 300 trahviühikut (st kuni 2400 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot. 

“Kuidas seda mõista, kui Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik? Milliseid üksikisikuid on eelnõus silmas peetud,” küsis Telegram.ee sotsiaalministeeriumi pressiesindajalt. Avaldame vastuse kohe, kui see saabub.

Meedikud ja teadlased: NETS-i eelnõu sunnimeetmed ja avaliku arutelu puudumine süvendavad vaimse tervise kriisi ühiskonnas

Seni aga soovitame teil lugeda 25. veebruaril sotsiaalministeeriumile ja Riigikogu liikmetele saadetud väga põhjalikku “Avalikku selgitustaotlust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu teemal“, mille koostajaks on MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased.

Oma mahuka pöördumise koos põhjalike lisade ja allikate loeteluga (200+) võtavad nad ise oma pressiteates kokku järgmiselt:

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased (ÜMT) esitas 25. veebruaril 2026 Sotsiaalministeeriumile ja Riigikogu liikmetele avaliku selgitustaotluse seoses nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõuga. Ühendus juhib tähelepanu, et plaanitavad muudatused, mis puudutavad kokku 13 seadust, võivad riivata kodanike põhiõigusi ebaproportsionaalselt ning süvendada ühiskondlikku usalduskriisi. Eelnõu ettevalmistamine ilma sisulise ühiskondliku aruteluta ning individuaalse otsustusõiguse asendamine sunnimeetmetega kahjustab pikas plaanis inimeste vaimset tervist ja usaldust riigi vastu.

Ehkki eelnõu seletuskirjas deklareeritud eelnõu eesmärk rõhutab põhiõigusi ja vaktsineerimise vabatahtlikkust, on eesmärgiga vastuolus mitmed kavandatavad muudatused. Nii võivad rakenduda ulatuslikud sunnimeetmed nagu kohustuslikud terviseuuringud, tahtevastane ravi, sunnirahad ja trahvid kuni 400 000 eurot. ÜMT hinnangul püütakse rahva usalduse puudumist kompenseerida autokraatlike meetmetega, analüüsimata eelmise kriisi valusaid õppetunde.

Peamised murekohad:

• Eelnõu ettevalmistamine avalikkuse selja taga ilma piisava aruteluta on praeguses vaimse tervise kriisis vastutustundetu. Inimeste sundimine tervise kaitse egiidi all olukorras, kus teaduslikud tõendid meetmete efektiivsuse kohta on maailmas vastuolulised, tekitab ühiskonnas asjatut pinget ja ebakindlust.
• Meditsiiniline ravisekkumine või protseduur peab tuginema informeeritud nõusolekule, kus inimene mõistab nii enda õigusi ja kohustusi kui protseduuriga kaasnevaid riske. Individuaalsest otsustusõigusest loobumine ja selle asendamine kollektiivsete sunnimeetmetega, on lubatud üksnes olukorras, kus protseduuri tegemata jätmine toob endaga kaasa suurema tervisekahju kui selle läbiviimine. Eetiliste vigade vältimiseks peab see otsus tuginema vastuvaidlematutele tõenditele, mitte ametnike suvale.
• Eelnõu plaanib laste vaktsineerimisel koolis senise lapsevanema kirjaliku nõusoleku asendada vaktsineerimisest loobumisõigusega, samas jättes lapsele otsustusõiguse. Lapse vaktsineerimine vastu vanema tahet võib vähendada usaldust lapse ja vanema vahel ning kahjustada kiindumussuhet. Lisaks võivad nii tähelepanuta jääda lapse varasemad tervisereaktsioonid, millega on kursis lapsevanem ja perearst.
• Eelnõu ei määratle selgelt, kes vastutab võimalike tüsistuste eest olukorras, kus vaktsineerimisotsus sünnib koolis ilma vanema otsese nõusolekuta.
• Ühendus rõhutab vajadust ajakohastada vaktsiiniuuringute nõudeid, eriti uute tehnoloogiate (nt mRNA-vaktsiinid) kontekstis. Eksperdid tunnevad muret farmakokineetiliste uuringute puudumise ja võimalike pikaajaliste kõrvaltoimete pärast.

“Nakkushaiguste tõrje puudutab otseselt ühiskonna turvalisust, kuid samal ajal ka individuaalseid põhiõigusi. On kriitiliselt oluline, et muudatused oleksid põhjalikult analüüsitud nii meditsiinilisest, õigusteaduslikust kui ka põhiseaduslikust perspektiivist, unustamata COVID-19 kriisi ajal tehtud vigu,” seisab pöördumises.

ÜMT teeb ettepaneku luua sõltumatutest ekspertidest koosnev nõukogu, mis soodustaks avatud ja teaduspõhist ühiskondlikku arutelu, ning kehtestada riiklik vaktsiinide kvaliteedikontroll. Ühendus kinnitab valmidust panustada eelnõu analüüsimisse ühise arutelulaua taga.

Avalik selgitustaotlus koos mahukate lisadega on saadetud teadmiseks ka riigiasutustele, erialaorganisatsioonidele ja kodanikuühendustele.

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased

See ei ole ju põhiseaduse ja inimõigustega kooskõlas? 

Lühidalt – eelnõu kohaselt võib riik nakkushaiguse või ohtliku nakkushaiguse puhangu korral rakendada jõulisi sunnimeetmeid – kohustuslikud terviseuuringud, kohustus esitada terviseseisundit kinnitav tõend, perearsti avalduse põhjal teostatav tahtevastane teisaldamine raviasutusse koos testimise ja raviga. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel võib riikliku järelevalve tegija rakendada iga kord sunniraha – füüsilisele isikule kuni 9600, juriidilisele isikule kuni 30 000 eurot.

Nakkushaiguste tõrje nõuete, karantiininõuete, ohtliku nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise ja immuniseerimise tähtajast kinni pidamata jätmise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut kuni 400 000 eurot.

Siinkohal on paslik meelde tuletada, kuidas kommentaaris tollast NETS-i ja selle rakendamist 2022. aastal õiguskantsler Ülle Madise:

Õiguskantsler tõi välja, et NETS-i normide alusel antud valitsuse korraldustega on kehtestatud väga intensiivsed põhiõiguste piirangud. Näiteks lähikontaktsete karantiinikohustusega piirati tugevalt paljusid põhiõigusi: liikumisvabadust ja kõiki liikumise võimalusest sõltuvaid põhiõigusi.

“Ei saa välistada, et mõnel juhul tähendasid piirangud koguni vabaduse võtmist,” tõdes ta.

Seades vaktsineerimisnõude teiste põhiõiguste teostamise eelduseks, piirati Madise hinnangul isegi põhiõigust elule.

Foto: ekraanikuva õiguskantsleri arvamusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-4

“Elu- ja terviseõiguse piirangu intensiivsust vähendab samas asjaolu, et vaktsineerimine on mõeldud kaitsma eelkõige inimese enda elu ja tervist. Omad riskid on nii Covid-19 läbipõdemisel (kui inimene ei ole vaktsineeritud) kui ka selle haiguse vastu vaktsineerimisel. Peaaegu võimatu on täie kindlusega öelda, kummal juhul on oht konkreetsele inimesele suurem,” leidis ta.

Kas uus NETS ei peaks varasemaid vigu parandama, mitte neid veel suuremaks kirjutama? Ülalmainitud muudatused on jõudnud uude NETS-i eelnõusse vaatamata COVID-19 kriisist saadud kogemusele, et nii vaktsineerimine kui sulgemised on ebaefektiivsed ja ühiskonda, riigi majandust, haridussüsteemi ja üksikisiku tervist kahjustavad.

Millal uuendused jõustuma peaksid?

Sotsiaalministeeriumi lehel märgitakse: “Lapsed ja teised piiratud teovõimega inimesed ning nende esindajad saavad kinnitada vaktsineerimisest keeldumist (mitte nõusolekut) alates 1. juulist 2027. Selleks ajaks aitab Sotsiaalministeerium kooliõdedel ja teistel koolitervishoiuga seotud osapooltel uuenduseks ette valmistuda. Nimetatud muudatus jõustub varem, et tegevused oleksid kooskõlas kooliaasta algusega.

Kõik ülejäänud seaduseelnõu sätted hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2028. Selleks ajaks valmistab Sotsiaalministeerium ette seaduse rakendamiseks vajalikud määrused (12 sotsiaalministri ja 1 valitsuse tasemel).”

Siiski on eelnõu menetlus alles algfaasis. Ministeerium töötleb esialgu läbi 25. veebruariks 2026 saadud tagasisidet, “et sellest lähtuvalt täiendada eelnõu ja esitada see uuesti tagasisidestamiseks.” Pärast teise tagasiside vooru põhjal eelnõus täienduste tegemist esitatakse see valitsusele ja seejärel riigikogule.

Ülal kirjutatu ei ole vandenõuteooria vaid koroonaterroristide poolt eelnõusse kirjutatud tegelikkus (loe ja kontrolli ise üle), mille vastu on nüüd vaja häält teha kõigil, kes ei soovi meditsiinidiktatuuri. 

Allikad: lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas