Rootsi teadlased: koroonapiirangud on põhjustanud sama palju surmasid kui koroona ise

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. märts 2021 kell 17:28



Rootsi teadlaste hinnangul on koroonapiirangute tagajärjel tänavu veebruariks maailmas surnud vähemalt 2,5 miljonit inimest – nendest ligi 90 protsenti vaestes riikides. Umbes sama palju surmajuhtumeid (2,7 mln) on praegu kantud koroonaviiruse põhjustatud Covid-19 haiguse arvele. “Surmad vaestes riikides on seotud sünnitusel surnud naistega; sünnitusel surnud lastega või lastega, kes surid esimesel elukuul; lastega, kes surid alatoitumise tõttu kopsupõletikku, kõhulahtisusse ja malaariasse või seetõttu, et neid ei vaktsineeritud,” ütles professor Stefan Swartling Rootsi rahvusringhäälingule antud intervjuus.

 

Karolinska Instituudis läbiviidud värske uuring näitab, et piirangud takistavad küll koroonaviiruse levikut, kuid globaalsetel piiravatel meetmetel on varjukülg – arvutuste põhjal on piirangud põhjustanud vähemalt sama palju surmajuhtumeid kui haigus ise, ütlevad teadlased.

 

Piirangute mõju on laastav just vaesemates riikides

Teadlased tegid surmade arvu arvutused ja hinnangud Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu SVT tellimusel ja tegu ei ole eelretsenseeritud uuringuga. Uuringus väljatoodud tulemusi on kritiseeritud selle eest, et on ebaselge, mille põhjal on arvesse võetud piirangutest tingitud suremust ja millal haigestumiste mõju. Ent teadlaste sõnul on piirangute mõju olnud ülitõsine, eriti vähem arenenud riikides: ravi kättesaadavus on 105 küsitletud madalama elatustasemega riigis vähenenud 50–70 protsenti, selgub uuringust.

Stefan Swartling on Stockholmis asuva Karolinska meditsiiniülikooli globaalse tervise professor ja UNICEF-i meditsiiniekspert. Arvutused on tehtud koostöös ülemaailmse infektsiooni epidemioloogia professori ja Karolinska instituudi HIV-teadlase Anna Mia Ekströmiga. Professorite arvutused põhinevad muu hulgas ÜRO statistikal ning on kogutud ka näiteks UNICEF-i, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Maailmapanga ja UNESCO statistikast.

Selles Rootsi ringhäälingu artiklis  räägivad teadlased lähemalt hinnangute aluseks olevast materjalist ja meetodist. Maailma riikide jagamisel vaesteks ja rikasteks, selgus, et 90 protsenti Covid-19 põhjustatud surmadest on juhtunud rikkamates riikides ning haigusesse surnud on enamasti üle 60 aasta vanad. Pandeemiapiirangute tõttu surnud on seevastu noored ja elavad peamiselt vaestes riikides, kirjutavad teadlased.



 

 

Vaid ühe aastaga on kaotatud kümnend arengust

Teadlased rõhutavad, et arvutused on esialgsed ja lähtepunkti võib kritiseerida seetõttu, et ei kaaluta alternatiivi: milline oleks olukord, kui viirus oleks levinud piiranguteta? Näiteks kui palju oleks sel juhul tervishoiusüsteemid koormatud ja kuidas oleks see mõjutanud teiste haiguste ravi?

Karolinska Instituudi juht Ole Petter Ottersen kommenteeris arvutusi oma blogipostituses pealkirjaga “Piirangud on vaesemaid riike mõjutanud rohkem kui pandeemia ise”. Töö kommentaarides ütleb Ottersen, et arvutustes on arvudega seotud palju ebakindlust, aga kõige olulisem pole tema sõnul mitte arvud ise, vaid pandeemia kaudsetele mõjudele tähelepanu pööramine.

Maailm on endiselt aga pandeemia-olukorras ja selle kõiki tagajärgi pole veel teada. Maailmapanga hinnangul on pandeemia tõttu 150 miljonit inimest sattunud absoluutsesse vaesusesse, mis tähendab sissetulekut vähem kui kaks dollarit päevas. Maailma toiduprogrammi (WFP) hinnangul kannatab pandeemia tõttu näljahäda 135 miljonit inimest kaubanduse piiramise, töötuse, koolide sulgemise ja sadade kaotuse tagajärjel.

Üle 90 protsendi maailma lastest on koolist puudunud lühemat või pikemat aega, millel on märkimisväärne negatiivne mõju tervisele, haridusele ja võrdsusele. Koolide sulgemine on põhjustanud ka vaesust ja nälga. Maailmapanga hinnangul mõjutab koolide sulgemine maailmamajandust veel aastakümneid.

Professor Anna Mia Ekström ütles intervjuus Rootsi ringhäälingule, et paljud on surnud haigustesse, mida oleks saanud ravida. “Oleme kaotanud aastaid, võib-olla isegi kümnendit arengut vaid ühe aastaga.”

 

Piirangute tegelik mõju ilmneb pikaajaliselt

Teadlased on keskendunud pandeemia esimese aasta kaardistamisele ja ütlevad, et nende hinnangud piirangute põhjustatud surmade kohta on tõenäoliselt liiga madalad.

Näiteks ei ole nad arvesse võtnud lähiaastate surmajuhtumeid, mis on tingitud viivitustest erinevate raviviiside või haiguste leidmisel. Lisaks pole nad arvutanud hinnanguid selle kohta, kuidas piirangud on mõjutanud näiteks vaimse tervise probleemide, alkoholiprobleemide või perevägivalla põhjustatud surmajuhtumeid. Teadlaste sõnul on piirangutel kaugeleulatuv mõju, mille ulatust saab hinnata alles hiljem.

Koroonapiirangute mõju ravile juurdepääsule on uuritud ka näiteks Suurbritannias.

Värske uuringu järgi jäeti Suurbritannias ühiskonna sulgemise ajal vähk diagnoosimata umbes kolmele miljonile inimesele. Uuringu kohaselt, mis põhineb ainult koroona- ja vähisurmade võrdlusel, on võimalik, et kroonipiirangute tagajärjel võib Suurbritannias kaotada rohkem eluaastaid kui säästa.

Siiski on Suurbritannia teadlaste sõnul raske hinnata, kui palju nakkused oleksid ühiskonda sulgemata levinud. Londoni Imperial College’i hinnangul võinuks koroonasurmade arv Suurbritannias ilma lukkupanekuta tõusta kuni poole miljonini, ent seda surmajuhtumite arvu prognoosi on peetud liialdatuks.

Teadlaste sõnul mõjutas ühiskonna sulgemine selgelt inimeste valmisolekut ja võimet ravi otsida. See omakorda viis tõenäoliselt haigestumuse ja suremuse suurenemiseni selliste ravitavate haiguste puhul nagu vähk, südemeinfarkt ja insult.

Eelretsenseeritud uuring avaldati jaanuaris ajakirjas European Journal of Clinical Oncology.

 

Allikas: Helsingin Sanomat, lingid artikli sees

Foto: Pexels

 

Tõlkis Sander Soomaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.