Valitsuse nn koroonaseadused jääksid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

6. aprill 2020 kell 12:23



“Eriolukord on ju ajutine, aga mitmed muudatused, mida valitsus tahab seadustesse kirjutada, on lõputa tähtajaga. Need jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu,” kirjutab ERR-is ajakirjanik Toomas Sildam, rõhutades, et ajutine eriolukord vajab ajutisi seadusi.

 

Riigikogu hakkab esmaspäeval, 6. aprillil arutama pika nimega seaduse eelnõu, mida kutsutakse ka koroona-kobareelnõuks. See on “Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)” eelnõu.

Eriolukord nõuabki erakorralisi ja kiireid lahendusi. Seekord ei pahanda ka opositsioon, et ühte eelnõusse on kokku pandud paljude seaduste muutmine, mida tavaliselt peetakse halvaks ja ebaõigeks õigusloomeks.

N-ö koroona-kobareelnõu peaks lahendama siiski koroonaviiruse levikuga seotud probleeme, mitte aga olema tagauks viiruseväliste ja eriolukorra kaugete küsimuste klaarimiseks, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

 

Tõeline kobareelnõu, kuhu saab peita mida iganes

Eelnõuga soovitakse muuta abipolitseiniku seadust, autoveoseadust, elektroonilise side seadust, erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust, Kaitseliidu seadust, kemikaaliseadust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, korrakaitseseadust, kriminaalmenetluse seadustikku, liiklusseadust, looduskaitseseadust, lõhkematerjaliseadust, maakatastriseadust, meresõiduohutuse seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, ohvriabi seadust, pankrotiseadust, perehüvitiste seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, raudteeseadust, ravimiseadust, relvaseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, tagatisfondi seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust, vangistusseadust, veeseadust, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, välismaalaste seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning väärteomenetluse seadustikku.



Seaduseelnõus leidub palju murettekitavaid kohti, nagu näiteks see, et abipolitseinikuks võib nüüdsest saada varasemalt lihtsamalt, vajadusel isegi ilma eriväljaõppeta. Aga just eriolukorra ajal on oluline, et ametid, mis annavad potentsiaalselt selle kasutajale teiste üle võimu, on inimeste käes, kes seda ka kasutama on õppinud ja loodetavasti oma võimu kurjast ei kasuta…

Huvitav on ka järgmine lõik: “… võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks, piirata ravimireklaami.“ Igaüks võib sellest välja lugeda mida soovib.

 

Vaata pikemalt: ERR, Riigikogu (seaduseelnõu)

Soovitame lugeda: “Karmen Turk, Maarja Pild: esmalt inimõigused pausile, siis jälitamine uueks normiks” (EPL)

Foto: Paul Kuimet / Riigikogu.ee

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.