Teistsugune lähenemine: Rootsis on kõik avatud ka koroonaviiruse epideemia ajal

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. märts 2020 kell 8:42



Väljaanne Foreign Policy kirjutas 24. märtsil, et kuigi enamus lääne maailmast on otsustanud koroonaviiruse pandeemia tõkestamiseks sulgeda ärid ja piirata liikumist, siis Rootsi riik usub, et nende iselaadne usalduspõhine ühiskond on piisavalt tugev, et nii radikaalseteks meetmeteks pole põhjust. Kas nad sellist otsust ka kahetsevad, näitab aeg.

 

Kaks nädalat peale seda, kui Rootsi tervishoiuamet (ka Rootsi Rahvatervise Agentuur – Folkhälsomyndigheten) 10. märtsil tõstis kogukonna riskinäitaja kõrgeimale tasemele (viie punkti skaalal viiele), püsivad enamus koolid endiselt avatuna, piirid on ainult osaliselt suletud, puudub kohustuslik karantiin ning kõik restoranid, baarid ja muud avalikud kohad on samuti endiselt lahti. Kuigi avalikke kogunemisi on vähendatud, siis kuni 500 inimesega sündmused on endiselt lubatud.

Rootsi pole kindlasti mitte koroonaviiruse epideemia mõjudest pääsenud, turud on vabalanguses, horisondilt paistab massiline töötus ning tervishoiutöötajad on üha suureneva pinge all. Teisipäevase seisuga on kokku surnud 36 rootslast eeldatavalt koroonaviiruse tagajärjel ning üle 2000 on COVID-19-ga nakatunud, kuid täpseid numbreid pole teada, sest teste tehakse üldjuhul ainult haiglapatsientidele ning viiruse sümptomeid omavatele vanuritele. Kõigele lisaks on tervishoiuamet keeldunud viiruse leviku avalike riskianalüüside või prognoosimudelite tegemisest.

Seega, miks on Rootsi otsustanud vältida radikaalseid regulatsioone, mida on rakendanud teised riigid? Mõnede analüütikute sõnul on põhjuseks see, et Rootsi riiklikud agentuurid on poliitiliselt sõltumatud, sh ka tervishoiuamet, mis asub kogu kriisi majandamise keskmes. Ning suur hulk rahvast usaldab neid.

Kuigi Rootsi valitsus määrab ametivõimude ülesanded – näiteks nende eesmärgid ja eelarved – siis agentuuridel on vabadus tegutseda ministeeriumite reeglitest sõltumatult, mis tähendab, et poliitikutel pole võimu otseselt sekkuda ühiskondlike agentuuride igapäevastesse toimetustesse. Selline traditsioon on kinnitatud Rootsi põhiseaduses, räägib Lars Trägårdh, ajaloolane ja Põhjamaade heaoluriigi uurija.

“Me näeme seda traditsiooni hetkel töötamas, sest riikliku tervishoiuameti ülesanne on olla juhtiv autoriteet koroonaviiruse kriisis ning peaminister ja tema valitsus alluvad neile ning kuulavad nende nõu,“ selgitab Trägårdh.

Kuigi Rootsi tervishoiuamet on teistelt ekspertidelt saanud koroonaviiruse pandeemia tõkestamise toimingutes palju kriitikat, ütleb ameti esindaja epidemioloog Anders Tegnell, et “kõik on muutunud niivõrd poliitiliseks. Piiride sulgemine on klassikaline näide. Meil oli palju selliseid diskussioone 2009. aasta seagripi pandeemia ajal ning toona jõudsime rahvusvaheliste ekspertidega üksmeelele, et piiride sulgemine pole mitte kunagi aidanud ning ei hakkagi aitama“. Kui naaberriigid Norra ja Taani teatasid piiride sulgemisest märtsi algul, siis vastas Tegnell Rootsi meediale, et sellistel lüketel pole mitte mingit teaduslikku alust.

 

Usalduspõhine ühiskond ja isiklik vastutus

Kõigele lisaks on Rootsis keskmiselt kõrgem sotsiaalne usaldus, mida on dokumenteeritud Maailma väärtuste uuringus (World Values Survey). Trägårdh selgitab, et Põhjamaade usalduspõhine ühiskond omab kolme aspekti: “Esiteks, kodanikud usaldavad, et riiklikud agentuurid tegutsevad rahva huvide eest. Teiseks, võimuorganid omakorda usaldavad, et rahvas kuulab nende nõu. Kolmandaks on rootslastel kõrge inimestevaheline usaldus käitumaks vastutustundlikult.“

Kokkuvõttes tähendab see, et rahvatervise eksperdid ja poliitikud üheskoos tegutsevad eeldusel, et karme piiranguid kehtestada pole vaja. Selle asemel aktsepteeritakse, et kodanikud võtavad isikliku vastutuse, vajadusel väldivad suuremaid masse, töötavad kodust ja hoiavad ühistranspordis suuremaid vahesid ning seda ei pea jõuga peale suruma.

“Kas see kõik ka toimib, on lõppude lõpuks empiiriline küsimus, mille vastust me näeme tulevikus, kuid meil on tõendeid, et inimesed ise tõesti praktiseerivadki sotsiaalset eemaldumist ilma karmimate nõueteta,“ räägib Trägårdh. Kuigi riik seadis piiri 500 inimesega sündmustele, siis mitmed teatrid otsustasid kohusetundlikult need sündmused vabatahtlikult ära jätta. Ning kõigest mõned tunnid peale seda, kui Saksamaa teatas, et üle kahe inimesega kohtumised tuleb keelustada, rõhutas Rootsi peaminister Stefan Löfven, et tema jääb lootma rahva isiklikule vastutusele.

Johan Giesecke, endine riiklik epidemioloog ja praegune WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) nõustaja leiab, et “Avalike kogunemiste keelustamine on idiootlik idee. Kui sa pole haige, siis peaksid minema tööle või kooli. Pole mitte mingit põhjust, miks peaks end tervelt tundev inimene püsima kodus ning pole olemas mitte ühtegi tõestust, et riigipiiride ja restoranide sulgemine mingisuguste viiruste levimist takistaks. Ainus ennetav abinõu on käte pesemine ning seda me oleme teadnud juba 150 aastat.“

Mitmed spordiklubid on enda initsiatiivil tühistanud noortele suunatud tegevused, mille peale riikliku tervishoiuameti juht Johan Carlson soovitas tungivalt selline lüke ümber mõelda. “Laste jalgpalli või jäähoki trennide ärajätmine on täiesti ebamõistlik käitumine. Sellised teguviisid halvavad ühiskonda ja ei mõju hästi rahva tervisele,“ teatas Carlson möödunud nädalal pressikonverentsil.

Rootsi uuringufirma Novus andmetel on meedia ja rahva vahel suur lahknevus, sest usaldus riikliku tervishoiuameti vastu on tõusmas. 18. märtsil tehtud küsitlus näitab, et kui rääkida koroonaviirusest ja sellest, kuidas institutsioonid sellega on hakkama saanud, siis terviseteenuste järel on riiklik tervishoiuamet teisena kõige usaldatavam. Kõik meediaväljaanded asuvad kaugematel positsioonidel.

“Ma olen selles osas rahvaga üksmeelel,“ ütles Trägårdh. “Ma ei taha maalida mingit lillelist pilti ega teha mingeid ennustusi sellel väärtuslikul ajal, aga ma usun, et Rootsil on hea võimalus tulla sellest kõigest välja suhteliselt vigastamatult, kui rääkida ohust rahva tervisele ja baasvabaduste kaitsmisest.“

 

Loe täispikka artiklit siit: Foreign Policy

Foto: Ali Lorestani/TT News Agency/AFP (inimesed pubis aega veetmas, 23. märtsil 2020 Stockholmis)

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.