“Vandenõuteooriast” sai tegelikkus: PPA vallandas 34 vaktsineerimata töötajat

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. jaanuar 2022 kell 11:05



Kui möödunud aastal lekitati sotsiaalmeediasse infot, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) plaanib vallandada vaktsineerimata töötajad, sildistas Delfi faktikontroll selle valeinfoks ja paanika külvamiseks. Eile teatas Delfi aga, et PPA lõpetas möödunud aasta 31. detsembri seisuga töösuhte 34 vaktsineerimata töötajaga.

 

Ligi 40 töötajaga on PPA-l pooleli kohtuvaidlus ja nende inimeste võimalik vabastamine selgub ajapikku, ütles PPA personalibüroo juhataja Katre Loo. Ta lisas, et osa töötajaid, kes said esialgse õiguskaitse kuni 7. jaanuarini, esitasid uue taotluse esialgse õiguskaitse saamiseks ning PPA ei vabasta neid enne, kui kohus on otsuse langetanud.

Kuid oli ka neid, kes nõudmise peale meelt muutsid ja lasid end kaitsepookida. “Nemad jätkavad teenistust PPA-s,” sõnas Loo.

Politsei- ja Piirivalvemeti peadirektor andis 3. novembril 2021 välja käskkirja, millega kehtestas kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff on kohtutele esitanud neli kaebust Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja töötajate nimel ligikaudu 60 inimese eest.

Kahes kaebuses on halduskohus andnud kohtumenetluse lõpuni kaebajatele esialgse õiguskaitse põhjendusega, et pandeemia on ajutine aga töö ja teenistussuhete lõpetamine lõplik ning isikute jaoks seotud mitmete ebasoodsate tagajärgedega. Halduskohus viitas, et PPA-l tuleks kaaluda teisi proportsionaalsemaid meetmeid, sealhulgas testimist, mida peetakse võimalikuks ja usaldusväärseks näiteks koolides kui ka riiki sisenemisel Vabariigi Valitsuse korralduste kohaselt.

Teise kahe kaebuse puhul jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata viidates asjaolule, et PPA pikendas vaktsineerimise tähtaega 20. detsembrini 2021 ning seetõttu kohus seal õigusriivet ei näe.

Töötajad esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse ja ringkonnakohus andis esialgse õiguskaitse töötajatele, kes olid rasedad, leides, et rasedate puhul peab tööandja looma võimalikud töötingimused ka juhul, kui nad ei ole vaktsineeritud. Ehk rasedate puhul leidis ringkonnakohus, et esialgne õiguskaitse on õigustatud kuni kohtumenetluse lõpuni ja nende puhul tuleb vaktsineerimise nõue kohtmenetluse ajaks peatada. 

Samamoodi leidis ringkonnakohus, et töötajate puhul, kes nagunii aasta lõpus koondatakse, on esialgne õiguskaitse seni põhjendatud.

Ülejäänud ligi 30 töötaja puhul andis ringkonnakohus täiendava tähtaja 7. jaanuarini 2022. a, mille jooksul on neil võimalik end töökoha säilitamiseks vaktsineerida.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on vaja õigusselgust, kas õiguslik alus kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks on olemas või mitte. “Ringkonnakohus on tuginenud asjaolule, et kaebusel on vähene perspektiiv, kuna TTOS § 13 lg 2 ja 05.05.2020.a Vabariigi Valitsuse määrus nr 144 § 6 lg 2 p 11 annavad aluse kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks. Minu hinnangul tuleks käesoleval juhul need normid kohaldamata jätta, kuna antud olukorras on need vastuolus põhiseadusega – vajame selles osas põhiseaduslikkuse järelevalvet. Miks see oluline on – kui saame teada, et need õiguslikud alused kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis see tähendab, et kohustusliku vaktsineerimise nõuet ei saa tänases õigusruumis kehtestada ja väga paljud sarnased kohtvaidlused jääksid tulevikus ära,” sõnas Reilik-Bakhoff.

Advokaat lisab, et kohustusliku vaktsineerimise küsimus tuleb õiguslikult lahendada võimalikult kiiresti, kuna tänane õiguslik ebaselgus selles küsimuses sunnib raiskama nii kohtute kui ka paljude enda õiguste eest seisvate inimeste ressurssi.

“Olen kindel, et kohustusliku vaktsineerimise osas õigusliku ebaselguse jätkudes on tulevikus oodata palju sarnaseid kohtuvaidlusi, kuna tõenäoliselt hakatakse nõudma ka kolmandat ja neljandat doosi ning me ei tea täna, kui paljud inimesed tõhustusdoose teha ei soovi – ka PPA vastu kaebuse esitanud kaebajate hulgas on vaktsineeritud inimesi, kes kolmandat doosi teha ei soovi. Viimaste uudiste valguses oleme jõudmas olukorda, kus inimesed peavad end töökoha säilitamise nimel vaktsineerima iga kolme kuu järel ning see ei pruugi paljudele vastuvõetav olla. Täna on suurim probleem aga selles, et kohtuvaidlused võivad kesta aastaid, kuid meil on palju inimesi, kes vajavad abi kohe täna. Esialgse õiguskaitseta kaotavad inimesed töö enne, kui saabub õigusselgus kohustusliku vaktsineerimise küsimuses ning sisuliselt rikutakse sadade inimeste elu – selliselt ei ole tagatud PS § 15 tulenev efektiivne õiguste kaitse,” lisas Reilik-Bakhoff.

Ringkonnakohtu määrus esialgse õiguskaitse osas on lõplik ning seda ei saa vaidlustada Riigikohtus. Kaebajad saavad vajadusel esitada halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse igas menetlusetapis.

 

Sarnane praktika Päästeametis ja kaitseväes

Vaktsineerimata töötajate vallandamisest 2022. aastal rääkis möödunud aastases Päästeameti töötajatele mõeldud infotunnis, mille videosalvestuse avaldasime Telegramis, ka Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

2021. aasta novembris vabastas kaitsevägi ametist 46 vaktsineerimisest keeldunud teenistujat, kelle kohta kommenteeris tollane teadusnõukoja liige, psühholoog Andero Uusberg, et  “see on inimese minapildi osa, need ei ole müüdavad.” Kui Postimees küsis täpsustuseks, et kas kaitsevägi kaotas 46 väga mittemüüdavat töötajat, vastas Uurberg: “Selles mõttes küll jah.”

Millised töötajad kaotas PPA?

 

Allikad: lingid artikli sees

Foto: Sergey Nivens / Adobe Stock + ekraanikuvad + Canva

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt