Päästetöötaja: kas järgmisel aastal peab iga inimene ise ennast päästma?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

8. jaanuar 2022 kell 13:42



“Kas järgmisel aastal peab iga inimene ise ennast päästma?” küsib päästetöötaja Telegramile saadetud kirjas, milles ta kirjeldab praegust kummastavat olukorda Päästeametis. Järgmise aasta eelarvekärbetega kaotavad töö sajad päästetöötajad ja alates 5. märtsist ei saa Päästeametis töötada vaktsiinist keeldunud inimene. Staažikas päästja on väga pettunud ka ameti otsuses jätta vaktsineerimata töötajad ilma tulemustasust ja lisapuhkusest. “Päästeameti juhtkond ei hooli töötajatest, vaid pigem poliitilistest vaadetest,” sedastab päästja, kes soovib selles kirjutise autorina jääda anonüümseks.

Artikli lõpust leiad ka Siseministeeriumi dokumendi Politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüs, mis paljastab halastamatult Eesti ühiskonnas aina enam nähtavale tuleva silmakirjaliku suhtumise, kus räägitakse suuresõnaliselt töötaja väärtustamisest, aga tegelikkuses avaneb hoopis teine pilt. Lisaks saad vaadata päästetöötaja videosalvestust Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu novembris toimunud infotunnist, kus tuleb juttu ka vaktsineerimisest. 

 

Järgmise aasta eelarvekärbete tõttu koondatakse sadu päästetöötajaid ja on ka oht, et hakatakse vallandama ka kogemustega, staažikaid päästjad, meeskonnavanemaid ja operatiivjuhte ehk neid, kes kiirustavad igal aastaajal sõltumata kellaajast ja ilmast inimestele appi. Kas Päästeamet läheb sama teed mis PPA?

Päästeamet peab tegema sellel aastal kärpeid ühe miljoni jagu. Pool sellest tuleb tänu ühe kampaania lõpetamisele, mille raames korrastati küttesüsteeme vähekindlustatud majapidamistes. Teine pool tuleb palgafondist ehk siis struktuurimuudatuste ja inimeste koondamiste arvelt.

Viimased kaks aastat on olnud rasked kogu Eestile, ka Päästeametile. Nagu igal pool, on vaktsineerimine vabatahtlik, aga hiljuti tehti kampaania, millega päästjad pidid 15. detsembriks ennast vaktsineerima, siis saavad lisapuhkust ja ka tulemustasu. Need, kes seda mingil põhjusel ei soovi teha, jäävad ilma lisapuhkusest ja samuti ei saa need mehed ka tulemustasu.

Nii ka läks: lisapuhkust ei saa töötaja, kes on süsteemis olnud palju aastaid. Samuti tuli ka välja, et paljud ei ole ka mingit tulemust teinud ja jäid ka tulemustasust ilma. Samas on süsteemis töötajad, kes teevad tööd minimaalselt ja kui süst on tehtud, oled väärt ka tulemustasu – lisaks sellele maksti kõikidele süstinutele detsembris ka 100 eurot miinus maksud selle eest, et nad tegid vaktsiini ära. Ja siinkohal ei arvestata ka mitte mingit vastunäidustust vaktsineerimise suhtes.

Mis veel kurvem, on see, et kui selline kampaania tuli, olid mõned inimesed koroonat parasjagu põdemas või läbi põdenud, aga kahjuks läbipõdemist ei arvestata ja ka need mehed jäävad kõikidest eelpoolmainitud hüvedest ilma, kuigi nemad ei saa vaktsiini teha meditsiinilistel põhjustel. Läbipõdenutele ei tehta vaktsiini enne, kui viis kuud pärast läbipõdemist. Tekib küsimus, milles need mehed siis praegu süüdi on, et neid kohaldatakse teisiti…

Tuleb ühtlasi välja, et Päästeameti töötajad panustavad, käivad võistlustel ja koolitustel ning teevad füüsilised katsed ära ilma probleemideta ja käivad atesteerimisel, tõendamaks, et nad on arenemas ja head päästjad ja juhid, aga see ei ole väärt seda, et saada tulemustasu!

Siiani pole teada ühtegi päästetöötajat, kes on vaktsineerimata ja teeks oma tööd halvemini. Sellise suhtumisega ei näi asutus olevat just väga hooliv oma töötajate vastu. Päästeameti juhtkond ei hooli töötajatest, vaid pigem poliitilistest vaadetest. Samuti mainis peadirektor ühes oma infotunnis, et paljud vaktsineerimata päästetöötajad ei saa jätkata tööd peale 1. märtsi 2022. Kas töölt lastakse lahti kontori- või komandotöötajaid, kes tõttavad inimestele appi, pole veel teada antud.

Siseministeeriumi analüüsi järgi: „Prognooside kohaselt jääb igal järgmisel aastal puudu 25–50 päästjat, sest madala töötasu tõttu ei tunne inimesed elukutse vastu huvi.“ Millega on Eesti kodanikud selle ära teeninud, et staažikad ja head päästjad ning juhid lastakse lahti, mis nõrgestab elupäästevõimekust kõikides päästekomandodes. See tähendab kodanikele seda, et abi võib jõuda nendeni väiksema päästemeeskonnaga, mis pärsib kvaliteetset tööd. Aastani 2025 on Päästeameti missioon „Ennetame õnnetusi, päästame elu, vara ja keskkonda“.

 

Kas inimesi lahti lastes saame teha päästetöid sama efektiivselt kui praegu?

Ka praegu iga poolaasta lõpus (juuni ja detsember) ületundide mittemaksmise pärast on paljud päästemeeskonnad miinimumkoosseisuga, mis omakorda tähendab nõrgemat päästetööd. Päästeamet mainib küll, et nende usaldus on elanikkonna seas 90%. Tehakse suurt statistikat ja andmete järgi on pea 90% töötajatest vaktsineeritud. Kuid kui paljud ei soovi rohkem ennast süstida? Küsitluse kohaselt oli 300 vastanust 119 töötajat öelnud, et kui antakse valida süsti ja lahkumise vahel, siis nemad valivad lahkumise. Nende seas oli nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata töötajaid. Kui arvestada seda, et päästesüsteemis töötab üle 2000 töötaja ja sealt võtame ca 30–40% ära, kes siis inimestele appi tuleb? Paljud on öelnud, et pärast süsti on jõud kadunud, nii mõnelgi tulid mingid hädad juurde, üks päästetöötaja lahkus siit ilmast mõnda aega pärast süsti. Kas 300 000 on väärt seda, et pere kaotas isa, mehe, poja ja venna ning muidugi ka hea kolleegi.

Siinkohal peaks suure usaldusega asutus kaaluma, kas ta tahab edasi olla sama mainekas või lasta lahti kogemustega töötajaid, kes panustavad ja riskivad teiste vara ja elu päästmiseks. Uute töötajate koolitamine on kulukas ja võtab palju aega ja kõik see tuleb ju maksumaksja rahadest. Kas ei oleks parem lasta sellel 10%-l, kes valisid elu ilma süstita, jätkata oma tööd, mida nad teavad ja oskavad. Paljudel töötajatel on staaži üle 20 aasta ja nende kogemused on ju ka midagi väärt!

 

PS. Vaata ka videot Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu infotunnist (toimus 2. novembril), vaktsineerimata jätmisest tuleb juttu ca 41. minutist: “Järgmine aasta tuleb ja siis tuleb ka deadline, kus ma arvan väga paljudes ametikohtades ilma vaktsineerimata jätkata enam ei saa. Siis te teate oma eluga planeerida. Ei mitte midagi isiklikku. Vaid et see on aus ja selge sõnum teile, et te seda teaksite. Nii et head kolleegid, hoiame ikka positiivset meelt, toetame üksteist ja oleme üksteise vastu mõistav, oleme sõbralikud. Ärme distantseeru üksteisest, ärme pea vaenu, ärme alaväärista kedagi, vaid ikkagi püüame mõista, püüame toetada, püüame aidata. Oleme seda siiamaani teinud ja teema ka edaspidi…”

 

 

Loe ka: Politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüs

Foto: kik.ee

 

Tekst: Päästetöötaja, toimetas Sander Soomaa

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt