Inflatsiooni analüüs: hinnakaose tõelised põhjused peituvad EL kunagistes tagatoatehingutes

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

15. juuni 2022 kell 16:44



Kasvav inflatsioon devalveerib inimeste raha. Poliitikud on teinud endast kõik, et see juhtuks. Nüüd peaksime me julgelt sekkuma ja see maksaks paljudele poliitikule nende karjääri. Kuid keegi ei julge. Selle kohta on näide olemas. Tagatoaleping riigimeeste vahel on leping, mis ei ole isegi seda paberit väärt, millele see kirjutatud on, ja poliitikud, kes ei taha teha ebapopulaarseid otsuseid, on euroala kiire inflatsiooni tegelikud süüdlased, vahendab saksa rahandusleht Focus. Avaldame artikli tõlke. 

 

Üks euro sünnidefekt koos globaalse “pandeemia” tagajärgedega ja globalistide sõjaga, mis ajab energiahinnad taevasse, on kokteil, mis laseb inflatsioonil areneda. Nende peatamiseks ei piisa Euroopa Keskpanga laveerivatest sammudest inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid tõsta.

 

Mitterandi ja Kohli pärandus

Selle tagatoalepingu sõlmisid euro isad, Prantsusmaa president François Mitterand ja Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl vastavalt ajastu vaimule.

See käis nii: euro eestkostja Euroopa Keskpank asub Frankfurdis ja on lepingu tingimuste kohaselt sõltumatu. Ehk Kohl võitis. Aga ülemus ei tohtinud olla sakslane. Ehk Mitterand võitis. Sest sakslastele, nagu teadis Prantsusmaa president, on inflatsioon vastumeelt, kuigi just inflatsioon teeb võlgu võtmise lihtsamaks – ja seda vajab iga poliitik, kes soovib tänu oma heategudele valituks saada.

Mitterandi plaan töötas. Samas ei täitunud Kohli lootus teha piisavalt palju Euroopa Keskpanga (ECB – European Central Bank) heaks, eesmärgiks rahaline stabiilsus, formaalne iseseisvus ja keskpanga asukoht Saksamaal.

 

Maastrichti lepingust ei peetud päevagi kinni

Euroopa keskpank jäi rahvuspoliitika veski vahele: Lõuna-Euroopa riigid olid harjunud oma võlgu paisutama, samas kui teised riigid, eriti Põhjamaad püüdsid oma eelarveid kontrolli all hoida sellises ulatuses, et võlg jäi rahastatavaks.

Kuna oli selge, et nii erinevad süsteemid ei mahu ühe katuse alla ega ühte valuutasse, mõtlesid euro liikmesriigid välja EL-i rahakriteeriumid ja kirjutasid need 1992. aasta Maastrichti lepingusse. Eelkõige on selles kirjas, et riigivõlg ei tohi ületada 60 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Seda kriteeriumi on alates selle jõustumisest pidevalt rikutud.

Kreeka ja Itaalia on sellest k

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt