Kes valitseb maailma – Maailma Majandusfoorumi ja Transparency Internationali andmetel

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. juuli 2022 kell 13:43



Foto: Unsplash/Paul Fiedler

Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) kodulehel on hiljuti avaldatud paljastava iseloomuga korporatsiooni-lobi artikkel. Selles tuuakse välja ebatavaliselt avalikult maailma n-ö tõelised valitsejad. Transparency Internationali juhi kaasautorlus artiklile näitab selliste USA-s asuvate valitsusväliste mõjuorganisatsioonide tõelist iseloomu. Artiklit analüüsib majandusajakirjanik Dr. Norbert Häring.

 

16. juunil WEF-i lehel avaldatud artiklis pealkirjaga “Kolm korruptsioonivastast väljavõtet Ukraina sõjast” seisab märkimisväärne lõik:

“Raamatupidajad, pankurid, finantsteenuste pakkujad, advokaadid, kinnisvaramaaklerid, luksuskaupade edasimüüjad ja muud erasektori vahendajad ehk “väravavahid” hõlbustavad rahvusvahelisi rahavoogusid meie globaliseerunud turgudel. Samuti on neil asendamatu roll ebaseaduslikule rahastamisele suunatud seaduste ja määruste jõustamises ja elluviimisel. (…) Paljud mõistavad nüüd, et rikkust kontrollides, jaotades ja haldades kontrollivad, jaotavad ja juhivad väravavahid globaalset võimu – ja tegelikult ka ülemaailmset julgeolekut”.

Nii et selle teksti kohaselt valitseb maailma finantssektor laiemas mõttes – mis tõenäolisemalt on maailma valitsejate jaoks võtmeinstrumendiks.

Sarnast sõnumit on edastanud juba näiteks Deutschebanki juhi Rolf E. Breueri oma artiklis “Viies võim” juba 2000. aastal Saksa nädalalehes Die Zeit:

“Täna rohkem kui kunagi varem tuleb poliitikat kujundada ka finantsturge silmas pidades. Kui soovite, siis finantsturud on võtnud endale olulise valvekoera rolli justkui “viienda võimuna” meedia kõrval. Kas poliitika on finantsturgudel? See seisukoht eeldab huvide kokkupõrget finantsturu osaliste eesmärkide ja poliitika eesmärkide vahel. Kuid kas mõlemal valdkonnal pole ühine soov stabiilse kasvu ja heaolu kasvu järele? Liberaalne finantsturg on nende eesmärkide saavutamiseks oluline vahend. Seda on näidanud vabaturusüsteemi paremus kommunistlikust süsteemist. Kui poliitika 21. sajandil oleks selles mõttes finantsturgude haagis, poleks see võib-olla nii hull”.

“Finantsturud” ei ole loomulikult väikesed investorid nagu sina ja mina. Finantsturgudel domineerivad hiiglaslikud varahaldurid nagu Blackrock, suured pangad, nagu JP Morgan, ja sügavamal varjus vaevu reguleeritud suured riskifondid, erakapitalifirmad ja mitmesugused varipangad.

 

Sissejuhatuses mainitud essee autorid on korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International juht Delia Ferreira Rubio koos USA kohtusekretäri Rachel Davidson Raycraft´i ja USA suure advokaadibüroo Paul Hastingsi partneri Nicola Bonucciga.

Seoses Ukraina sõjaga märgivad nad:

“Praeguse konflikti korruptsioonirohke kontekst ei ole ainulaadne. Korruptsioon, konfliktid ja ebastabiilsus on juba pikka aega olnud ja on tõenäoliselt alati sügavalt läbi põimunud. (…) Riigid, mida iseloomustab tõsine korruptsioon, kipuvad kannatama ka konfliktide või riigi ebaõnnestumiste all. Korruptsioon kahjustab avalikke teenuseid, moonutab poliitilisi prioriteete, süvendab ebavõrdsust ja isoleerib poliitilisi juhte rahva tahtest. See võib õhutada ka autoritaarset vägivalda ja kodanikurahutusi.”

Tundub, nagu oleks Ukrainas lokkav korruptsioon Venemaaga konflikti üheks põhjuseks. Kuid need kolm rakendavad selle sõnumi eranditult Venemaale, süüdistades sõjas Vene eliidi korruptsiooni. Kui nad põgusalt mainivad, et korruptsioon on tõepoolest ka Ukraina suur probleem, teevad nad järsu pöörde ja kuulutavad Lääne survel seal idanema lastud korruptsioonivastase võitluse õrnad võrsed eksistentsiaalseks ohuks korrumpeerunud Venemaa režiimile ja on seega sõja oluliseks motiiviks.

Aga kui Euroopa kõige korrumpeerunud riik (Venemaa) – Transparency Internationali viimase raporti kohaselt – peab sõda Euroopa korruptsioonilt teise riigi (Ukraina) vastu ning korruptsioon viib konfliktide ja riigi ebaõnnestumiseni, siis nende lähenemine on ju ühekülgne.

Artikli tuumaks on Venemaa-vastaste sanktsioonide jõustamine ning finantsasutuste ja finantsturgude roll selles. Autorid mainivad, et paljastatud “Panama paberid” ja “Pandora paberid” on näidanud, et Venemaa ja teised oligarhid varjavad ja liigutavad oma varasid finantssektori abiga.

Artiklis kiidetakse USA viimase aja finantssektori korruptsioonivastaseid algatusi, mainimata, et USA opereerib ilmselt kõige olulisemat rahvusvahelist finantskeskust, mis pakub maksudest kõrvalehoidumise teenuseid ja anonüümset varahaldust. Joe Biden oli selle finantskeskuse peamine lobist aastaid. Suur advokaadibüroo Paul Hastings, kelle heaks üks kaasautoritest töötab, teeb ilmselt suure osa oma ärist nendega, kes hoiavad eemale maksude maksmisest ja peidavad sinna oma varasid. Ettevõttel on Delaware’is mitu tütarettevõtet.

Aga pole midagi, autorid kirjutavad segamatult. Maailma Majandusfoorum on ju välja töötanud finantssektori tegevusjuhendi. Peaasi, et finantsasutused sellest kinni peavad:

“Õnneks võivad mitmesugused ressursid aidata “väravavalvureid” ebaseadusliku rahastamise vastu võitlemisel suunata. Kuigi ükski tööstusharu pole täiuslik, on rangelt reguleeritud sektorid, nagu finantsasutused, välja töötanud parimad tavad klientide hoolsuskohustuse ja punaste lippude kohta, mida saaks kohandada muude “väravaid valdavate” tööstusharude jaoks.”

Nii võimas tööstus nagu USA finantssektor saab sellega ise hakkama, see ei vaja valitsuselt mingeid juhiseid, on Transparency and Co sõnum.

Näib, et mitte ainult inimõigusi ja ajakirjandusvabadust ei kasutata propagandarelvadena konkureerivate valitsuste vastu. Kui Assange’i-suguste inimeste üle mõistetakse kohut “vale poole” sõjakuritegude paljastamise eest ning ajakirjanike tükeldamine ja massiline peade maharaiumine Saudi Araabia valitsuse poolt jäetakse vabas läänes heldekäeliselt tähelepanuta, siis inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse puudumine teistes riikides on tõsine. Seda kritiseerivad Piirideta Reporterid, Human Right Watch ja muud sellised organisatsioonid. Korruptsioonivastane võitlus ja seda toetavad organisatsioonid võivad olla ka propagandasõja relvad. Samal ajal kui Delaware’is, Nevadas ja mujal tegeletakse korruptsiooni propageerimisega, õpetavad ja survestavad teisi riike selle vastu paremini võitlema Transparency Internationali taolised.

 

Tekst: Norbert Häring

Toimetas Hando Tõnumaa

 

Allikas: Money and more – Blog by Norbert Häring

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt