Kirjutasime möödunud nädalal Shanghai õudusunenäost – “Covidi nullpoliitikat” (mitte ühtegi positiivset PCR-testi ei tohi olla) rakendades on 26 miljoni kodanikuga linn suletud ja tänavatel on sõjavägi, lubatud on käia ainult toidupoes ning liigelda tohivad ainult toidukullerid. Teatavasti pole sarnaselt muu maailmaga mingit pandeemiat ka Shanghais ning kui arvestada tõsiasja, et PCR-test pole loodud viiruste ega haiguste tuvastamiseks; testimisega kaasneb alati ka valepositiivsed tulemused – mis tähendab, et alati on 100 täiesti terve inimese testide seas positiivseid tulemusi –, siis ei saa “Covidi nullpoliitika” mitte kunagi tuua soovitud eesmärki. Välja arvatud juhul, kui eesmärgiks on majanduse kokkukukutamine.

Koroonapettusega oleme kogemas enneolematut ülemaailmset inflatsiooni ning sellel ei näi tulevat veel lõppu, arvavad analüütikud. Rakenduse marinetraffic.live andmetel on konteinerlaevad Hiina ranniku lähedal. See näitab kaardilõiku Ida-Hiina merest ja Shanghai rannikust. Vesi on kaetud sadade väikeste sümbolitega – need tähistavad konteinerlaevu, mis ootavad sisenemist Hiina tähtsaimasse kaubasadamasse. Kuid sealse sulgemise tõttu ei tohi nad seda teha.

Laevad ootavad Shanghaist mahalaadimist. Lähinädalatel ja -kuudel saame teada, mis saab siis,

kui Hiina laevad enam ei tule. See on tarnešokk, mida me pole kunagi varem näinud.

Kieli Maailmamajanduse Instituudi (IfW) andmetel on Hiinast ja Shanghaist väljuvate konteinersaadetiste arv alates aprilli algusest langenud enam kui 30 protsenti. Sisenemist ootavate laevade arv on aga üle kolme korra suurem kui tavaliselt. Olukord on ülimalt pingeline juba mitu päeva. Sellest kaubandustõkkest tuleneb materjalipuudus, mille tulemuseks omakorda on kõrgemad hinnad.

Energia hinnatõus tõukab inflatsiooni tagant

Praegu on aga kõrgete inflatsioonimäärade põhjuseks peamiselt Ukraina sõja tagajärjel tekkinud energiahinnad, rõhutavad statistikud. Märtsis olid need 84 protsenti kõrgemad kui aasta varem. Maagaas oli isegi 145 protsenti kallim. Maagaasi eest küsiti eramajapidamistes 42 protsenti rohkem, kaubanduses 63 protsenti ning tööstuses koguni 207 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Tootjahinnad tõusid järsult ka vahetuskaupadel, eelkõige metallidel (40 protsenti), väetistel ja lämmastikuühenditel (87 protsenti), loomasöödal (46 protsenti) ja puitpakenditel (69 protsenti). Ajalehepaberi tehase-müügihind kahekordistus (üle 95 protsendi).

Toidukaupade tootjahinnad olid 12 protsenti kõrgemad kui aasta varem. Eriti järsult tõusid töötlemata taimeõlide (72 protsenti), või (56 protsenti), veiseliha (31 protsenti) ja kohvi (21 protsenti) hinnad.

Hoop rahakotile tabab peamiselt vaeseid

Ühel hetkel jõuab see hinnatõus ka tarbijani, kuigi tavaliselt mitte nii ekstreemsete numbritega. Hans Böckleri fondi värske uuringu kohaselt on just see koht, kus madala sissetulekuga leibkonnad kõige rohkem kannatada saavad. Kui Saksamaa majapidamiste ostukorvid olid märtsis keskmiselt 7,3 protsenti kallimad kui aasta tagasi, siis madala sissetulekuga pered pidid majandusteadlaste hinnangul maksma 7,9 protsenti rohkem kui 2021. aasta märtsis.

Esmatarbekaubad nagu energia ja toit on viimasel ajal olnud kõige rohkem hinnatõusust mõjutatud – ja see tõstis oluliselt väiksema sissetulekuga majapidamiste kulutusi. Seevastu suure sissetulekuga leibkondade ostukorvi puudutas hinnatõus vähem.

Kõrge sissetulekuga vallalistel on praegu 6,0 protsenti madalaim inflatsioonikoormus.

Shanghai on pikendanud koroonalukustust määramata ajaks ning kui Hiinas koroonaolukorra tõttu tooraine- ja kaubapuudus süveneb, võib inflatsioon veelgi hoogu juurde saada. “Kui erinevad tarneahelad peaksid Hiina Covid-poliitika tõttu uuesti kokku kukkuma, oleks kahju maailmamajandusele märkimisväärne,” ütleb IfW projektijuht Vincent Stamer. Ligi 12 protsendiga on praegu mitteliikuvate laevade kaupade osakaal juba peaaegu sama suur kui 2021. Aastal koroonapandeemia tippaegadel.

Allikas: tagesspiegel.de

Foto: www.scmp.com (ekraanikuva)

Tõlkis Hando Tõnumaa