Eesti poliitikud toetasid USA presidendi Donald Trumpi otsust korraldada õhurünnakuid Süüria vastu peaaegu üksmeelselt, kuid tema kodumaal on see pälvinud rohkem kriitikat. Kõige häälekam on olnud Demokraatliku Partei progressiivsem tiib. Etteheiteid on neil nii presidendile kui ka kongressile, mille pädevusse sõda ja rahu puudutavate küsimuste otsustamine USA konstitutsiooni kohaselt kuulub, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

“President Trumpil ei ole mingit seaduslikku õigust laiendada sõda Süürias. See on kongress, mitte president, kes otsustab kas meie riik läheb sõtta, ja kongress ei tohi sellest vastutusest lahti öelda,” kuulutas senaator Bernie Sanders eelmisel nädalal juba enne õhurünnakute toimumist.

“Me oleme olnud Afganistanis 17 aastat ja Iraagis 15 aastat. Tulemuseks on olnud ulatuslik regionaalne ebastabiilsus, kohutav elude kaotus ja triljoneid dollareid kuludena. Kui president Trump usub, et sõja laiendamine Süürias toob sellesse regiooni stabiilsuse ning kaitseb Ameerika huve, siis peaks ta tulema oma ideedega kongressi ette,” leidis Sanders.

“President Trumpi otsus alustada sõjalisi lööke Süüria režiimi vastu – kongressi osaluse või loata – näitab põlgust USA konstitutsiooni vastu ega oma juriidilist õigustust,” märkis USA Esindajatekoja liige Barbara Lee.

“Keemiarelvade kasutamine Süüria valitsuse poolt süütute tsiviilisikute vastu on õõvastav. Ma toetan täielikult kõiki rahvusvahelisi mehhanisme nende sõjakuritegude eest vastutusele võtmiseks ja sõjale Süürias läbirääkimiste teel poliitilise lahenduse leidmiseks. Aga nagu me oleme viimase 16 aasta jooksul näinud, ei saa me oma teed rahuni pommitada,” lisas ta.

“Siin ei ole diktatuur. Kongress, mitte president, on vastutav sõjaliste aktsioonide arutamise ja heakskiitmise eest. Pommitades ebaseaduslikult suveräänset riiki on president Trump taas kord jätnud ameerika rahva ja kongressi võimaluseta järelevalveks nendes lõpututes sõdades,” rõhutas Lee. “Ja kongress ei ole siin vaba süüst. Me ei ole taas kord suutnud teha oma tööd ning arutada sõja kulusid ja tagajärgi. Ma pöördun spiiker Ryani poole üleskutsega korraldada debatt ning hääletus sõjalise jõu kasutamise lubamiseks enne igasuguseid järgnevaid sõjalisi aktsioone Süürias.”

Kõige tõsisem arutelu leidis USA Esindajatekojas enne neid õhurünnakuid aset siis, kui Tulsi Gabbard (kes teenis ise aastatel 2004-2006 vabatahtlikuna Iraagis ja on auastmelt major) küsitles kohmetut kaitseministrit (vaata videot!).

Ühtlasi saatis Gabbard presidendile kirja, milles õhutas teda hoiduma Süüria ründamisest.

“Süüria inimesed tahavad rahu rohkem kui midagi muud maailmas. Süüria ründamine ei too nende sõjast laastatud riiki kuidagi lähemale rahule. USA sõjaline aktsioon Süüria vastu üksnes eskaleerib ja pikendab seda sõda, viies enamate mõttetute surmade, hävingu ja kannatusteni,” kirjutas ta Trumpile. “USA sõjaline rünnak Süüria vastu äratab kindlasti uuesti üles ja annab uut energiat džihaadi terroriseerivatele jõududele ning suurendab põgenikevoolu Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse.”

“Kui te olete tõesti mures Süüria rahva kannatuste pärast, siis peate tegema kõik mis suudate, et saavutada rahu. USA sõjaline rünnak Süüria vastu laiendab ja eskaleerib seda sõda, suurendab nende kannatusi ning toob kaasa rohkem surma, rohkem põgenikke ja vähem vahendeid, mida saab investeerida meie oma kogukondade ülesehitamisse siinsamas kodus,” märkis Gabbard.

“Asja tuum on selles: kui te soovite rahu ja stabiilsust Süürias ning leevendada Süüria rahva kannatusi, et nad saaksid hakata ehitama uuesti üles oma kodusid ja kogukondi, ning võimaldada Süüriast lahkunud põgenikel tagasi koju pöörduda, siis peaksime me töötama rahu nimel, mitte laiendama ja eskaleerima seda sõda sõjalise rünnaku kaudu Süüria vastu,” teatas Gabbard presidendile. “Ma kutsun teid üles seisma vastu valjudele üleskutsetele sõjaks ning kasutama presidendi võimu selle asemel selleks, et aidata saavutada rahu Süüria rahvale, nende laastatud maale ja sellele regioonile.”

USA progressiivsete poliitikute vastuseis sõjapoliitikale ei sünni tühjalt kohalt. Selle taga on suured rohujuuretasandil tegutsevad survegrupid, mis aitavad just selliste vaadetega inimestel valituks saada. Nendegi esindajad on teinud nüüd mitmeid avaldusi, mis lubavad oodata surve jätkumist.

“Taas kord on Donald Trump ja tema administratsiooni juhtivad sõjapistrikud muutmas Ameerikat vähem turvaliseks sellega, et tirivad meid kodusõtta Süürias, ilma igasuguse heakskiiduta kongressilt,” pahandas Charles Chamberlain, kes on suurima valimistel progressiivseid kandidaate toetava survegrupi Democracy for America tegevjuht. “Kuigi Donalt Trumpile muidugi meeldib mängida autoritaarse riigimehe rolli, on meil veel siiski olemas konstitutsioon, mis ütleb selgelt, et see on kongress, mitte president, kes otsustab millal me sõtta läheme.”

“Need hoomamatul tasemel inimkannatused ja ebaseadusliku keemiarelva jõleda kasutamise Süürias saab peatada üksnes poliitiliste lahendustega, mis luuakse jõuliste, loominguliste ja püsivate rahvusvaheliste diplomaatiliste jõupingutustega,” leidis ta. “On juba ammu aeg, et kongress püsti tõuseks, kasutaks oma konstitutsioonilist võimu ja kindlustaks, et Donald Trump ei vea meid suurjõudude konflikti poolt köetud kodusõtta Lähis-Idas, üritades hajutada nii meie tähelepanu kasvavalt skandaalide ja korruptsiooni pilvelt, mis ümbritseb teda siin kodus.”

“President Trumpi otsus rünnata Süüriat oli impulsiivne, ohtlik ja selgelt vastuolus nii kodumaise kui rahvusvahelise õigusega. See rünnak seab ohtu USA väed selles regioonis ning esitab kutse eskaleerimiseks Venemaale, Iraanile ja Süüriale,” teatas Jon Rainwater, suurima USA rahuliikumist ühendava organisatsiooni Peace Action tegevjuht.

“Süüria tsiviilisikud vajavad vastuseid, mille annab sõltumatu uurimine, selle kohta, kes neid keemiarelvadega ründas ja kuidas need osapooled nende kuritegude eest vastutusele võetakse. Süüria tsiviilisikud vajavad humanitaarabi, mis leevendaks aastaid kestnud sõja poolt põhjustatud kannatusi ja meeleheidet. Süürlased vajavad varjupaika turvalisemates riikides, varjupaika, mille andmisest Trump on keeldunud. Süürlased vajavad kestvat, multilateraalset diplomaatiat, et sõda läbi saaks ja saavutataks püsiv rahu,” rõhutas Rainwater. “Eelkõige vajavad süürlased rahu, ja raketid ei ole kunagi toonud rahu.”

“Kahjuks oleme me hakanud juba harjuma presidendiga, kes ei hooli eriti seadustest, ja kongressiga, millel on vähe huvi neid jõustada. Juba poolteist aastakümmet on kongress öelnud lahti oma pühalikust kohustusest otsustada, kui me läheme sõtta, jättes selle võimu presidendi kätte,” lisas Rainwater. “President Trumpil ei olnud mingit seaduslikku õigust Süüriat rünnata ning ka president Obama juriidiline õigustus USA sõdurite saatmiseks Süüriasse oli parimal juhul küsitav. Aga kongressi läbikukkumine oma sõjakuulutusõiguse tagasivõtmisel on muutnud selle kasutuks ebaseaduslike sõdade ärahoidmisel. Kongressi liikmed peavad tegema häält ja tegutsema selle nimel, et kongressi sõjakuulutusõigus taas maksaks, et pöörata tagasi see meie demokraatia põhjapanev erodeerumine ja muuta seda üha hooletumat välispoliitilist kurssi, mis lähtub Valgest Majast.”

Just surve altpoolt, mida väljendasid Chamberlain ja Rainwater, ongi põhjus, miks USA kongressis siiski leidub selliseid poliitikuid nagu Sanders, Lee ja Gabbard, kes ei karda kritiseerida valitsevat sõjapoliitikat. Nad toetuvad seda tehes oma valijatele, progressiivsetele ameeriklastele, kelle hääli organisatsioonid nagu Democracy for America ja Peace Action kõvasti võimendavad. Ehk ongi just sarnaste tugevate survegruppide puudumisest tingitud see, et Eestis taoliste vaadetega kodanike hääled poliitilisel tasandil sisuliselt esindamata jäävad: kui neid ei survestata ujuma vastuvoolu, siis on elukutselistel poliitikutel lihtsalt mugavam vooluga kaasa minna.

Andres Laiapea

Kasutatud allikad: Bernie Sandersi veebileht, Barbara Lee veebileht, Tulsi Gabbardi veebileht, Democracy for America, Peace Action

Foto: esquire.com

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.