Seemnebürokraatia: EL piirab talunike õigusi taimi kasvatada

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

7. mai 2013 kell 17:30



No-Seeds-Arrested

Euroopa Komisjon näitab taas oma võimu põllumajanduse valdkonnas. 6. mail vastu võetud seadustepakett seab uued eeskirjad seemnete ja taimede müümisele. Selle kohaselt on seadusevastane kasvatada, paljundada või kaubelda köögiviljaseemnetega, mis ei ole testitud ja heaks kiidetud asjakohase ametkonna poolt.

 

Esialgu levis hirm, nagu piiraks see ka kodus enda tarbeks paari taime kasvatavaid hobiaednikke, kuid nemad võivad ka edaspidi vahetada omavahel seemneid ning väikeses koguses seemnete müümine on endiselt lubatud. Mikroettevõtted (0 kuni 9 töötajat) võivad müüa seemneid ja taimi väikestel nišiturgudel ilma registreerimisnõudeta ja samuti ei pea mikroettevõtted maksma registrimaksu.

Euroopa Liidu taimesortide agentuuri poolt heaks kiitmata seemnete suuremates kogustes kasvatamine või turustamine võib aga edaspidi endaga kaasa tuua kriminaalkaristuse. Kuigi öeldakse, et põlissortide ning stabiilse sordi tunnusteta sortide registrisse pääsemise tingimused on üsna leebed ja neilt ei nõuta eelnevaid teste, tekitab see siiski olukorra, et kodu- ja väiketootjate jaoks sobivaid sorte ei arendata ega säilitata edaspidi professionaalsel tasemel. Tunnustatud seemnete puhul ei piisa ju ühekordsetest väljaminekutest, vaid seemne nimekirjas hoidmiseks tuleb maksta iga-aastast tasu.

 

Taimesortide mitmekesisus on ohus

Austria keskkonnaorganisatsioon on kõnealust kava kritiseerinud, leides, et paljud tavapäraselt kasvatatavad köögi- ja teraviljad kaoksid sel moel. Kõikide kultiveeritavate liikide registreerimise kohustus tooks kaasa kasvatatavate sortide ühtlustumise, kuna sordi registreerimine on keeruline, bürokraatlik ja kulukas.

Köögiviljaaretaja ja ettevõtja Ben Gabel selgitas: „Väikeaednikel on väga erinevad vajadused suurtööstustest – nad kasvatavad käsitsi, mitte masinate abiga, ei taha või ei saa kasutada kemikaale. Selleks sobivate sortide registreerimine ei ole võimalik, kuna need ei vasta taimesortide agentuuri rangetele nõudmistele, mis on loodud selleks, et tunnustada suurtootjate kasutatavaid seemneid.“

Praegu on sihtmärgiks võetud küll kommertseesmärkidel kasvatavad talunikud, kuid see loob pretsedendi, mille alusel võib hiljem luua samasuguseid reegleid juba ka väikeaednikele. Sellisest seadusandlusest saaks kasu vaid suured korporatsioonid, kes juba praegu jagavad omavahel seemneturgu. Selline samm on aastatepikkuse lobitöö tulemus ja liigub seemnekartelli soovitud suunas. Eesmärgiks on see, et kogu toidu tootmist kontrollib paar suurt korporatsiooni.

 

Ülekäte läinud bürokraatia

Euroopa Liidu bürokraatiamasin on kontrolli alt väljunud ja kõnealuse seaduse puhul tekitab muret ka asjaolu, et see ei hõlma mitte ainult köögivilju, vaid kõike, mis mahub üldnimetuse „taim“ alla. Peaasjalikult loob see seadus uue hulga bürokraate, kes saavad palka paberivirnade liigutamise eest ning samas kaob talunikel õigus kasvatada seda, mida nad ise soovivad, sest eksisammu korral saab neid karistada. Igasuguste seemnete kogumisest võib saada kriminaalkuritegu ja jätkusuutlikkuse poole püüdlejatest kurjategijad.

Üle 240 organisatsiooni 40-st Euroopa riigist on algatanud avaliku kirja, milles nõutakse hullumeelse bürokraatia lõpetamist Brüsselis. Samuti on avatud veebipõhine petitsioon, millele on juba oma allkirja andnud üle 33 000 inimese.

 

Allikad: Natural News, Open source seeds, The Real Seed Catalogue, Infinite Unknown, Õhtuleht 1, Õhtuleht 2

Ühine petitsiooniga Avaaz.org leheküljel.

Avalikku kirja Euroopa Komisjonile saad vaadata siit.

Foto: Natural News

 

Toimetas Katrin Suik