Kas GMO-d on Eestis ja Euroopa Liidus lubatud?

25. märts 2013 kell 16:39



GMO1

Euroopa Liidul on tõenäoliselt kõige karmimad GMO-regulatsioonid terves maailmas. Euroopa Komisjoni poolt lubatud GMO-de sisaldus toidus ja loomasöödas peab olema märgistatud, kui seda on rohkem kui 0,9%. Euroopa Komisjoni tunnustuseta GMO-de kasutamine ei ole aga üldse lubatud, mis tähendab seda, et kaubalast, mis sisaldab heakskiitmata GMO-sid või on nendega saastunud, saadetakse tagasi sinna sadamasse, kust need tulid, ning hävitatakse.

 

GMO-de heakskiitmise protsess on aeglane ja keeruline. Kõik GMO-d ja kiiritatud toidud loetakse “uueks toiduks” ning on määratud läbima Euroopa Toiduohutusameti (European Food Safety Authority – EFSA) laialdase juhtumipõhise teadusliku hindamise).

Toiduohutusamet edastab uurimisraporti Euroopa Komisjonile, kus visandatakse ettepanek kas lubada või keelata küsimuse all olev GMO. Ettepanek liigub edasi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee GM-toidu ja loomasööda osakonna kätte. Kui see ametkond ettepanekuga nõustub, siis võetakse see Euroopa Komisjoni poolt vastu või edastatakse liikmesmaade põllumajandusministrite nõukogule.

Põllumajandusministrite kogul on kolm kuud aega jõuda enamuse toetatud lubavale või keelavale otsusele. Kui selles küsimuses ei saavutata enamuse hääli, siis läheb ettepanek tagasi Euroopa Komisjonile, kes ettepaneku vastu võtab.

 

Väljaspool Euroopat luuakse uusi GMO-sid kiiremini, kui EL neid vastu võtab

Väljaspool Euroopat luuakse, lubatakse ja kultiveeritakse uusi GMO-sid kiiremini, kui EL neid vastu võtab. Kuna praegused kultivatsiooni-, säilitamise- ja transpordimeetodid ei võimalda GMO-saagi ja tavasaagi täielikku eraldamist, siis võib eeldada, et toimub mõningane segunemine.

See aga loob keerulise olukorra, kus Euroopa sõltub Põhja- ja Lõuna-Ameerika impordist (eriti sojaubade ja loomasööda osas), kuid samas, seaduse kohaselt peab imporditud saagi tagasi saatma, sest need sisaldavad vähesel määral heaks kiitmata GMO-sid. Teadaolevalt on vähemalt kahel korral Euroopa Komisjoni poolt heaks kiitmata GM-saak sadamast tagasi saadetud. Siiski imporditakse EL-is loomasöödaks ja inimtoiduks umbes 30 miljonit tonni GM-saaki aastas.

 

Euroopa Liidule avaldatakse survet kas muuta praegu kehtivaid regulatsioone või sünkroniseerida GMO-de heakskiitmine rahvusvahelise tasemega, kuna praegune olukord viib väidetavalt loomasööda nappusele ning kana- ja loomaliha hinna tõusule.

USA leiab, et EL piirangud ei ole teaduslikult põhjendatud ning neid saab nimetada vabakaubanduse piiranguteks. Samas leidis USA hiljuti, et GMO-sid töötatakse välja ka mujal maailmas nind seadis enda piirangud GMO-de impordile, mis on Euroopa piirangutega väga sarnased.

 

Euroopas vastuseis GM-taimede levikule

Praegu on Euroopa Liidus lubatud 36 geenmuundatud organismi, 13 sorti ootab litsentsi uuendamist. Enamik neist on kas imporditud loomasööda jaoks või toiduainetööstuse ja loomasöödatööstuse tooraineks. Valdava enamuse lubatud GM-organismidest moodustavad erinevad maisi sordid (23), lisaks soja (7 sorti), puuvill (3 sorti), raps, kartul ja suhkrupeet.

Biotehnoloogiafirmadest on suurim hulk lubatud litsentse Monsantol, järgnevad Syngenta ja Bayer. 2010. aastal kasutusse lubatud GM-kartul sordinimega Amflora on kasutusel toiduainetööstuses kartulitärklise valmistamiseks ning selle taimega seoses on kardetud, et see võib suurendada antibiootikumidele resistentsete bakterite levikut, kuna kartul sisaldab antibiootikumidele resistentseid geene.

Selle sordi välja töötanud BASF on teatanud, et nad hakkavad katsepõldudel Rootsis, Saksamaal ja Hollandist testima kahte uut GM-kartulisorti, kuid seoses jätkuva vastuseisuga geenmuundatud taimedele Euroopas viiakse peamised uuringud üle Ameerikasse.

 

Seadusandluses on olemas ka kaitseklausel, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus seada ajutisi piiranguid GMO-de kasutamisele ja/või müümisele enda riigi piires, kui neil on õigustatud põhjendused arvata, et lubatud GMO tähendab riski inimeste tervisele või keskkonnale.

Euroopa Komisjonil on kohustus neid juhtumeid uurida ning kas algne GMO registreerimine tagasi võtta või nõuda liikmesmaalt ajutise keelu tagasivõtmist. 2012. aastaks oli seitse EL-i liikmesriiki esitanud kaitseklausli, mille EL kuue riigi puhul tagasi lükkas ja seitsmes võttis selle ise tagasi.

 

Euroopas kehtivad tava- ja GM-taimede koos kasvatamisele ranged nõuded

2010. aastal kirjutasid Austria, Bulgaaria, Küpros, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Malta, Sloveenia ja Holland koos pöördumise, milles nõuti, et igal maal peaks olema individuaalne õigus otsustada, kas kasvatada geenmuundatud saaki. Sel ajal oli ainus EL-s lubatud geenmuundatud taim Monsanto Bt-mais, mis sai heakskiidu 1998. aastal.

Kuna eri sortide vahel toimub geenide ülekandumine, siis võttis Euroopa Komisjon 2010. aastal vastu nõuded, mis reguleerisid tavasaagi ja geenmuundatud taimede koos kasvatamist. Selle kohaselt peavad olema loodud puhvertsoonid, mille laiuse saab iga liikmesriik ise määrata.

Eestis on see maisi kasvatamisel kuus meetrit ja kartuli puhul kuus vagu. See seadus annab võimaluse liikmesriikidel keelata GM-taimede kasutamise, ilma et nad peaksid kasutama turvalisuseklausli õigust.

 

Prantsusmaale tõi vastuseis GM-taimede kasvatamisele trahvi

Suured EL-liikmed nagu Prantsusmaa ja Saksamaa on võidelnud GM-taimede kasutamise vastu ning Prantsusmaa jaoks tõi see kaasa 10 miljoni euro suuruse trahvi. Prantsusmaa on kasutanud turvalisuseklausli esitamise õigust ja püüdnud vähendada märgistamata GMO-de lubatud määra 0,1%-ni.

Austria, Ungari, Kreeka, Luksemburg, Bulgaaria ja Poola on GMO-de kasutamise enda maal keelanud. Tekib küsimus, et kui nii suur hulk EL-i riike, sealhulgas suured riigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, ei soovi GMO-de kasutamist ja kasvatamist oma territooriumil, siis kelle huvides on EL-i seadusandlike instantside töö, mis neidsamu liikmesriike selliste keeldude puhul ähvardab ja trahvib?

 

 

Allikad: Science Direct, Wikipedia, EC Europa, Reuters, GMO Safety, Riigi Teataja

 

Toimetas Katrin Suik