Pilt: Youtube´i ekraanikuva

2025. aasta dokumentaalfilm “The Agenda: Their Vision – Your Future” (“Tegevuskava: nende visioon – sinu tulevik”) uurib, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid, pangandushiiud ja tehnoloogiagigandid üritavad rajada globaalset tehnokraatiasüsteemi, mis asendaks liberaalse demokraatia tsentraliseeritud, ülevalt alla suunatud kontrollisüsteemiga. Lähtudes Aldous Huxley romaanist “Hea uus maailm”, näitavad autorid paralleele kaasaegse ühiskonnaga, kus inimesed on muutumas oma leiutiste orjadeks.

Avaldame filmi põhjaliku kokkuvõtte.

Tehnokraatia ajalooline taust

Peaaegu sajand tagasi sündis Ameerika Ühendriikides liikumine nimega tehnokraatia. Columbia ülikooli insenerid ja teadlased väitsid, et ühiskonda peaksid juhtima mitte demokraatlikult valitud poliitikud, vaid valitud eksperdid, teadlased ja akadeemikud. Nende visioon nägi ette ressurssidel ja energial põhinevat majandussüsteemi hinnapõhise kapitalismi asemel. Tehnokraatiat määratleti kui sotsiaaltehnika teadust – ühiskondliku mehhanismi teaduslikku juhtimist kaupade ja teenuste tootmiseks ning jaotamiseks.

Kuigi liikumine ise jäi lühiajaliseks, ei kadunud selle põhimõtted kuhugi. Kriitikute hinnangul on jõukad dünastiad, nagu Rockefellerid ja Rothschildid, alati püüdnud saavutada mõju poliitika ja ressursside üle. Ülemaailmne kontroll ressursside üle ei ole uus idee. Maailma Majandusfoorumi kodulehel kõlanud loosung „2030. aastaks ei oma sa midagi ja oled õnnelik“ on saanud selle arutelu sümboliks.

Rahandussüsteemi ümberkujundamine

Mitmed pangandusjuhid on öelnud, et maailm seisab finantssüsteemi põhjaliku ümberkorralduse lävel. Traditsioonilist raha- ja arveldussüsteemi on plaanis täiendada või asendada plokiahelal põhinevate digitaalsete lahendustega, mis võimaldavad detailset ülevaadet majandustehingutest.

Endine investeerimispankur ja USA valitsusametnik Catherine Austin Fitts on väitnud: „Me ei liigu lihtsalt uude rahandussüsteemi – me liigume kontrollivõrku.“

Keskpanga digitaalsed valuutad (CBDC-d) võimaldavad raha programmeeritavust – näiteks sihitud toetusi, kuponge või piiratud kasutusotstarbega vahendeid. Erinevalt sularahast või tavapangandusest oleks keskpangal sellises süsteemis otsene kontroll reeglite ja nende tehnilise jõustamise üle.

Fittsi kirjeldatud stsenaariumi kohaselt võiks tulevikus inimese ligipääs rahale sõltuda käitumuslikest või poliitilistest kriteeriumidest. Arutelu all on olnud ka süsinikujalajälje sidumine tarbimisega – tehnoloogiad, mis mõõdavad reisimist, energiakasutust ja toitumist, on juba olemas. Kriitikud näevad selles võimalust luua süsinikukrediitidel põhinev kontrollisüsteem.

Miks räägitakse muutustest just nüüd? Ühe selgituse järgi on rahvusvaheline finantssüsteem olnud pinge all alates 2019. aastast. Inglise Panga endine juht Mark Carney on viidanud vajadusele süsteemsete reformide järele, kuna globaalne finantsarhitektuur seisab suurte väljakutsete ees.

Digitaalne vangla

Endine Silicon Valley tehnoloogiajuht Aman Jabbi on hoiatanud, et näotuvastust ja digitaalset identiteeti võidakse kasutada laiemate jälgimis- ja kontrollisüsteemide alusena. Tema hinnangul võib tehnoloogia, mis algselt loodi mugavuse ja turvalisuse suurendamiseks, muutuda tulevikus piirangute tööriistaks.