USA-s käivitus riukalik ravikindlustusreform “Obamacare”

2. oktoober 2013 kell 10:12



obamacareUSA-s käivitus teisipäeval ravikindlustusreform, millega president Barack Obama administratsioon loodab pakkuda odavamat kindlustust miljonitele seni kindlustamata ameeriklastele. Obamacare’iks ristitud reform käivitus hoolimata riigiasutuste sulgemisest, mille taga on vabariiklaste vastuseis reformile. Vastumeelsust reformi suhtes on üles näidanud ka arstid ja tööandjad, lisaks on reformi puhul viidatud isikuandmete turvariskile.

 

USA president Barack Obama süüdistas teisipäeval valitsuse töö seiskumises vabariiklaste “ristisõda” riigipea tervishoiureformi vastu. “Kutsun esindajatekoja vabariiklasi lubama valitsust tagasi tööle,” lausus Obama Valges Maja roosiaias. “Valitsuse töö seiskumine ei pidanud juhtuma. Ma tahan, et iga ameeriklane mõistaks, miks see siiski juhtus.”

“Valitsuse töö peatus esindajatekoja vabariiklaste ideoloogilise ristisõja tõttu miljonitele ameeriklastele taskukohase ravikindlustuse vastu,” rõhutas president. Kongress kiitis reformi heaks 2010. aastal ning see peaks tagama kindlustuse 30 miljonile praegu ravikindlustuseta ameeriklasele.

 

Obamacare ei ole tööandjatele ja arstidele meeltmööda

On ennustatud, et kui see seadus 2014. aastal täiel määral kehtima hakkab, võivad ravikindlustusmaksed kahekordistuda ning selle tõttu plaanib umbes 10% USA tööandjatest lõpetada ravikindlustuse pakkumise oma töötajatele. Kongressi eelarvekomitee (Congressional Budget Office – CBO) käesoleva aasta veebruaris avaldatud arvutuste kohaselt jääb uue tervishoiuseaduse tõttu hinnanguliselt 7 miljonit inimest ilma oma seni töökoha poolt pakutud tervisekindlustusest, kuna maksukärbete tulemusena on ettevõtetele sotsiaalkindlustuse maksmine muutunud vähematraktiivseks.

Samuti on ühe uuringu andmetel koguni 83% arstidest kaalunud ametist lahkumist, kui Obamacare kehtima hakkab, kuid ilmselt nii musta stsenaariumit uus seadus kaasa ei too.

 

Uus ravikindlustussüsteem on ka hea jälgimissüsteem

Obamacare peidab endas ka isikuandmete turvariski – nimelt lisatakse kõikide süsteemiga liitujate andmed riikliku infobaasiga, millele on juurdepääs paljudel ametitel, sh NSA-l (riiklik julgeolekuamet), DHS-il (sisejulgeolekuministeerium), DOJ-il (justiitsministeerium) ja IRS-il (maksuamet).

Ühelt poolt saavad kõik need üksused juurdepääsu inimeste haigusloole (mis peaks jääma arsti ja patsiendi vahele), teiselt poolt annab kõikide andmete elektroniseerimine võimaluse häkkimise teel kõigele inimest puudutavale juurde pääseda. Muidugi tundub see ameeriklastele suure elevandina, samas kui meie eestlased, kelle kõik andmed on juba ammu elektroonilised ja n-ö häkitavad, ei tee sellest suurt numbrit.

 

 

Allikad: BNS, Washington PostThe Economic Collapse, Washington Times, Infowars

Foto: intellihub.com

 

Toimetas Mariann Joonas