Ajaloo pettus: Kas Vana-Kreeka on väljamõeldis?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

1. november 2018 kell 9:37



Hoiatus! Kui sina oled rahul teadmisega, et Vana-Kreeka (ehk Antiik-Kreeka) päriselt eksisteeris, siis palun mitte lugeda järgnevat artiklit. Unusta ära, et sa sellist pealkirja ja teksti üldse märkasid, sest siin võib olla võimalus, et artikli autor on peast segi. Aga kui sa oled valmis analüüsima alternatiivset perspektiivi ja ümber hindama oma tõekspidamisi, siis see artikkel on just Sinule mõeldud.

Artikkel põhineb John Le Boni podcastidel, intervjuudel ja videotel ning on järg eelnevale neljale “Ajaloo pettuse”-artiklile.

 

“Tead küll ju seda tuhandete aastate tagust aega, mil treenitud kehadega 50-aastased habemikud filosofeerisid ja sõid värskeid viinamarju. Jutt käib sellistest tegelastest nagu Aristoteles, Platon ja loomulikult Herodotos.”

On üpris tõenäoline, et sul on teistsugused uskumused või mitte-uskumused, kui enamikel inimestel sinu ümber. Olgu need siis tõekspidamised näiteks 9/11 või mõne muu suuremat sorti meediasündmuse osas, või olgu selleks mõningad teaduse väited nagu näiteks Kuu peal käimine, evolutsiooniteooria, hiiglaslik pöörlev pall, dinosaurused vms. On üpris suur tõenäosus, et sina ei usu midagi sellist, mida enamus usuvad või et sa usud midagi, mida sa ei peaks uskuma ühiskonna normide järgi.

Ma nüüd aitan sul veel ühest dogmast vabaneda ja kiigata järgmisesse jäneseurgu, juhul muidugi, kui sa seda soovid, ja see on seotud Vana-Kreekaga. Tead küll ju seda tuhandete aastate tagust aega, mil treenitud kehadega 50-aastased habemikud filosofeerisid ja sõid värskeid viinamarju. Jutt käib sellistest tegelastest nagu Aristoteles, Platon ja loomulikult Herodotos. Sa ehk juba taipad, kuhu me selle jutuga liigume. Jah, siit järgnevad asitõendid, mis viitavad sellele, et kogu Vana-Kreeka on ehk väljamõeldis.

Seda infot võib olla raske vastu võtta, eriti neil, kes on ülikoolis õppinud ajalugu, filosoofiat, sotsioloogiat ja teisi aineid, mis on Vana-Kreekaga tihedalt seotud. Kuid asitõendite ja loogika vastu on raske vaielda, ning just neid esitab Austraaliast pärit uurija John Le Bon.

Kas mäletad oma kuklas seda n-ö matrixi tunnet lapsepõlve ajaloo tunnist, kui õpetaja rääkis iidsetest või antiikaegadest ja sa mõtlesid, et huvitav, kuidas seda kõike on tõestatud või uuritud, kuid kandsid selle mõtte maha, sest targad teadlased ja õpetajad ju ütlevad, et see kõik oli nii ja see on ammu tõestatud.

Le Bon on viimased kaks aastat uurinud „ajaloo pettust” ja üritanud tulutult leida esmaseid allikaid meile jutustatud lugudest ning selle tulemusena jõudnud üpriski kindlale järeldusele – neid esmaseid allikaid polegi olemas: Kui see, mis ma väidan on tõsi, siis on tegemist väga olulise avastusega. Samamoodi, kui me avastame, et peavoolumeedia valetab süstemaatiliselt ja et teadus polegi selline, nagu meile seda e