Ajaloo pettus lahti seletatud (2. osa) – Sneferu kühmpüramiid on võltsing?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. juuli 2019 kell 18:33



HOIATUS! Artikli lugemine isiklikul vastutusel, nõrganärvilistele mitte soovitatav!

Jätkame Austraaliast pärit uurija ja vabakutselise ajakirjaniku John le Boni mõttekäiguga ajaloo pettusest. Käesolevas osas keskendume pikemalt äsja Egiptuses külastamiseks avatud vaarao Sneferu kühmpüramiidi võltsingu lahkamisele ning selgitame välja ka ühe põhjuse, miks ajaloo pettust üldse tehakse. JLB kogu presentatsiooni saad vaadata siit, ja esimest osa saad lugeda siit.

 

Käesoleval nädalal teatasid suuremad peavoolu uudisteväljaanded üle maailma, et esmakordselt üle 50 aasta on Egiptuses taas külastamiseks avatud vaarao Sneferu kühmpüramiid. Loeme selle artikli läbi ning siit saamegi ühe potentsiaalse vastuse küsimusele “miks nad meile valetama peaksid?”…

“13. juulil avati külastajatele 101 meetri kõrgune vaarao Sneferu kühmpüramiid. Külastajatel on võimalik laskuda 4600 aastase püramiidi sisemusse mööda 79 meetrist kitsast tunnelit. Avatud on ka kõrval asuv 18 meetri kõrgune püramiid, mis arvatavasti ehitati Sneferu naisele Hetepheresele.“

Seega nad ütlevad, et nad avasid selle püramiidi, mis on 4600 aastat vana ning turistid nagu näiteks sina või mina võime minna seda külastama.

“Sneferu kühmpüramiid tähistab ühte etappi püramiidide evolutsioonis. Selle ebatasane ja kandilisevõitu kuju on teravas kontrastis lähedal asuva Sneferu punase püramiidiga, mis on kujult Egiptuse esimene selgekujuline püramiid. Ka kühmpüramiid pidi algselt olema püramiidi kujuga püramiid, kuid arhitektid olid sunnitud selle kuju muutma, kui struktuuris hakkasid ilmnema mõrad, ütles dr Mustafa Waziri, Egiptuse antiigi ülemnõukogu peasekretär.“.

Erinevates riikides on erinevad tähtsad riigiametnikud, Egiptuses on üheks kõrgemaks selliseks tegelaseks antiigi ülemnõukogu peasekretär, kes ütleb, et tegemist on ühe väga retsi püramiidiga. Artiklis seisab ka, et ametnikud üritavad promoda turismi.

Seega nad on oma plaanides ausad ja inimesed armastavad püramiide ning neid lugusid, mis nendega kaasnevad. Vana-Egiptus, vaaraod, sfinksid, naljakad hõimutantsud jne… Olgu selleks noored või vanad, inimesed armastavad sellist värki.

Huvitav on ka see, et Egiptusel on antiigi ülemnõukogu. Aga küsi iseendalt, kas sina usaldad enda valitsust? Kas sa arvad, et sinu valitsust huvitab tõde niivõrd palju, et ta räägiks sulle tõtt? Ilmselt mitte. Aga kas sa usaldad Egiptuse valitsust? Kas sa usud, et neid motiveerib objektiivne tõde? Kas nende pädevuses on öelda sulle tõtt sellest, mis juhtus eelmine nädal või veel enam 4600 aastat tagasi?

Sellele tead sa vastust väga häst