Geenmuundatud moskiitode poolt ja vastu

9. juuli 2013 kell 22:58



moskiitoErinevat liiki sääselised on süüdi mitmete tõbede levitamises üle kogu maailma. Kui Eesti sääsed on lihtsalt tüütud ja nende hammustused tekitavad sügelevaid punne, siis soojadel maadel kannavad sääsed ja moskiitod tõsiseid haigusi nagu malaaria, dengue’i palavik ja Lääne-Niiluse palavik. On ka täheldatud, et seoses kliima soojenemisega ohtlike sääskede elupiirkond laieneb ning haigestuda on võimalik ka juba Lõuna-Euroopas ringi reisides.

 

Kui malaariasse nakatumist on võimalik ravimite abil ennetada, siis vähem tuntud dengue’i palavikku veel ära hoida ei osata. Haigust põhjustab flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus, mis tekitab kõrget palavikku, peavalu, nahalöövet, kehasisest veritsemist ja eelnimetatud sümptomitest tulenevalt ka üleüldist jõuetust. Tegemist on maailma ühe levinuima infektsioonhaigusega, millesse nakatub aastas ligi 100 miljonit inimest ja sureb 40 000. Kuigi tegemist on peamiselt troopikas esineva haigusega, haigestus eelmisel aasta 52 inimest dengue’i palavikku Kreeka puhkusesaarel Madeiral.

Kuna sääseliste poolt edasikantavaid haigusi on tülikas ja kulukas nii ennetada kui ka ravida, siis proovitakse selle asemel piirata putukate populatsioone. Erinevate liikide puhul toimivad erinevad taktikad, kuid palju on kasutusel nii mürgitamist kui ka sääskede kasvamiseks sobilike elupaikade vähendamist. Näiteks Singapuris, kus ollakse haiguspuhangutega pidevalt hädas, võib trahvi saada, kui unustad aeda seisma veeklaasi. Probleemsetes piirkondades juhendatakse elanikke, et nad ei jätaks kuskile seisvat vett, kuhu sääsed muneda saaksid, samuti proovitakse kujundada maastikku ümber nii, et seal poleks tiike ega teisi seisva veega veekogusid.

Abinõudest hoolimata kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) selle aasta alguses, et dengue’i palavikust on saanud maailma kiireimini leviv vereimejate poolt levitatud haigus, mis võib peagi võtta epideemia mõõtmed. Haigus on levinud ka USA lõunaossa ja Floridas Key Westis kaalutakse dengue’i palavikku kandva Aedes aegypti arvukuse piiramist geenimanipulatsiooni abil.

 

Appi tõttavad geenitehnoloogid

Geenmuundatud sääskede väljatöötamine on käinud juba pikka aega ja välja on pakutud mitmeid erinevaid lahendusi. Key Westi moskiitode kontrolli all hoidmise eest vastutav amet toetab Oxfordi ülikooli juures loodud geenitehnoloogiafirma Oxitec lähenemist, mille eesmärgiks on muudetud geenidega isaste moskiitode loodusesse lahtilaskmine. Sellist lähenemist on kasutatud paljude liikide puhul, et liigi isased muudetakse radiatsiooni abil viljatuks ja lastakse massiliselt loodusesse, kus nad hakkavad teiste isastega emaste pärast võitlema. Kui emane laseb endale ligi kiiritatud isase, ei tule sellest ühendusest järglasi ja populatsioon hakkab vähenema. Siiski ei toimi radiatsioon kõikide liikide puhul, sest kiiritatud isased on enamasti oma tervetest suguvendadest nõrgemad ning ei suuda emaste tähelepanu võita. Firma Oxiteci plaan ongi appi võtta hoopis geenitehnoloogia, mis jätaks muudetud isased looduslike isastega samaväärseteks, kuid tekitaks neile geeni, mis nad antibiootikumide kuurist ilma jättes tapaks.

Firma enda sõnul on lähenemine väga turvaline, kuid Key Westi elanikud on murelikud, sest geenitehnoloogia näited põllumajanduses on inimesed ettevaatlikuks teinud. Oxitec väidab, et mutatsioone pole vaja karta, sest juba kahe nädala pärast peale loodusesse laskmist geenmuundatud moskiitod surevad ning kuna sureb ka nende järelkasv, siis on muteerumise tõenäosus üliväike. Kuna loodusesse lastakse isased moskiitod, kes ise verd ei ime, siis pole karta ka ettenägematuid mõjusid inimestele või teistele loomadele, kuigi firma nõustub, et geenmuundatud moskiitoparve võib sattuda ka emaseid. Kuid GM-emaste sülg, mis ohvrite vereringesse satub, pole väidetavalt nii palju erinev looduslike sääskede omast, et see probleeme peaks tekitama.

 

GM-moskiitodega on looduses tehtud katseid juba mitmeid aastaid

Geenmuundatud moskiitodega on tehtud juba looduses ka katseid. Näiteks on neid lahti lastud Kariibi meres asuvatel ja Suurbritanniale kuuluvatel Kaimanisaartel, Malaisias ja Brasiilias, kusjuures Oxitec on lugenud katsed üliedukateks. Kaimanisaartel lasti mitme kuu jooksul 16 hektaril lahti kolm miljonit moskiitot, mis vähendas kohalikku populatsiooni 80% vaid kolme kuu jooksul.

Geenmuundatud moskiitode järelkasv jääks elama, kui nad saaksid õiget antibiootikumi, mida võib tegelikult keskkonnas vähesel määral leiduda. Sellistes piirkondades see konkreetne kontrollimeetod ei toimiks.

Korduvatest selgitustest ja läbiviidud katsetest hoolimata kogusid Key Westi elanikud 120 000 allkirja GM-moskiitode vastu ning linnavalitsus pani plaanid ootele. Nüüd ootavad elanikud uusi põhjalikke uuringuid, mis kinnitaksid veelgi protseduuri ohutust. Kohaliku omavalitsuse otsus pole siiski siduv ja lõpliku loa annab USA  toidu- ja ravimiohutusamet, kusjuures otsustamise kuupäeva pole välja öeldud.

Kui Oxiteci meetod oleks tõepoolest nii ohutu nagu nad väidavad, siis oleks tegemist parema lahendusega kui praegu tehtav putukatõrje, mis võib teha palju suuremat kahju, ja seda ka teistele liikidele. Geenmuundatud moskiitod ei tohiks olla neid söövatele lindudele ja teistele ohtlikud, mida ei saa öelda aga pestitsiidide kohta.

Inimesi teeb murelikuks ka see, et kuna loodus tühja kohta ei salli, siis äkki tuleks piirkonda seda liiki moskiitode asemele mõni teine liik, mis tooks kaasa ootamatuid probleeme. Samuti võib ühe liigi hävitamine mõjutada tervet ökosüsteemi, kuigi Oxitec väidab, et seda kindlat liiki moskiitodest ei sõltu ükski teine liik, mistõttu oleks nende hävitamine mõeldav. Samuti pole Aedes aegypti puhul tegemist kohaliku liigiga.

 

Geenmuundatud põllukultuurid on geenitehnoloogia maine üsna korralikult ära rikkunud, kuid äkki peaks konkreetsel juhul moskiitode populatsiooni vähendamiseks ja dengue’i palaviku vältimiseks geenitehnoloogiale võimaluse andma? Kohe kindlasti ei saa aga selliseid otsuseid vastu võtta kergekäeliselt ja on väga hea teada, et inimesed on saanud piisavalt teadlikuks, et esitada küsimusi ja seista vastu meetoditele, millest nad hästi aru ei saa. Geenmuundatud organismidesse ei saa ühelgi juhul suhtuda kergekäeliselt, kui ka idee ja müügijutt väga ahvatlevatena tunduvad.

 

 

Allikad: USA Today, BBC, Postimees, Natural News, FMCDK, Wikipedia 

Foto: commons.wikimedia.org

 

 

Toimetas Maarja Aljas